Ringkonnakohus mõistis endise politsei kiirreageerija tapmises õigeks
Tallinna ringkonnakohus tühistas kolmapäeval politsei endise kiirreageerija Rando Hõlpuse süüdimõistmise oma joomakaaslase tapmises ja käskis ta viivitamatult vahi alt vabastada.
Ringkonnakohus leidis, et ei ole ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et Hõlpus (30) on süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud, ütles kohtu pressieisindaja Anneli Vilu ERR-ile.
"Tema süü kohta esinevad kahtlused, mida ei ole õnnestunud kriminaalmenetluse käigus kõrvaldada. Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks," märkis kohus.
"Mis puutub aga Hõlpusele esitatud süüdistust ja maakohtu vaidlustatud otsuses tehtud järeldust, nagu oleks süüdistatav kannatanu kontaktlasuga kavatsetult tapnud, siis tuleb osutada, et olemasolevate tõendite valguses ei saa jõuda ilma kahtlusteta niisuguse järelduseni ja võimalikud on ka teised seletused toimunu kohta," tõdes kohus.
Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu 10. augusti kohtuotsuse tegemisel ja kriminaalasja arutamisel maakohtus rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldati materiaalõigust ebaõigesti.
Maakohus on otsuse tegemisel eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ning see on kolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
"Otsuse põhjendamise kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ning juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuvalt. See omakorda on viinud olukorrani, kus maakohus on jätnud sisulise käsitluseta kaitsjate püstitatud versioonid toimunust," märkis kohus.
Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud materjalide hulgast välja kaitsjate tõendi ehk asjatundja ütlused ning põhjendamatult jäeti rahuldamata kaitsja taotlus täiendava DNA-ekspertiisi määramiseks.
Kolleegium nõustus kaitsjatega, et maakohtul tulnuks enne teo tapmiskoosseisule vastavuse hindamist analüüsida, kas arutataval juhul on üldse aset leidnud karistusõiguslikus mõttes teo kvaliteediga inimkäitumine.
"Muuhulgas tuginevalt asjatundja ütlustele ei saa arutataval juhul seda asjaolu tõsikindlalt ja ümberlükkamatult tuvastatuks lugeda, sest ei ole välistatud, et kannatanu surma põhjustanud lask oli tingitud süüdistatava (või ka kannatanu automaatsest füsioloogilisest reaktsioonist – instinktiivsest haaramisliigutusest, mis leidis aset rüseluse või kukkumise käigus). On ilmne, et instinktiivse haaramisliigutuse toimumist ei kannatanu ega ka süüdistatava osas ei saa pidada ainuõigeks versiooniks toimunust, kuid niikaua, kui toimunu ei ole üheselt selge, ei saa seda kui ühte võimalikku versiooni välistada. See aga tähendab, et on võimalik, et tegu karistusõiguslikus mõttes ei leidnudki aset, millist väidet ei ole maakohus vähimalgi määral käsitlenud," leidis kohus.
Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja arutamine maakohtus olnud küll vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega, kuid siiski ei pidanud kolleegium vajalikuks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata.
Kohus leidis, et asjas puudub võimalus koguda olulisel määral uusi tõendeid ning kogutud tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnates on selge, et nende põhjal ei ole võimalik Hõlpust talle esitatud kuriteos süüdi tunnistada.
Hõlpusele esitati süüdistus selles, et ta eelmise aasta 23. septembri õhtul tulistas Tallinnas Majaka tänava maja trepikojas teist meest rindkerre, mille tõttu too kohapeal suri .
Hõlpus ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.
Harju Maakohus mõistis 10. augustil Hõlpuse süüdi tapmises ning määras talle 9-aastase vangistuse.
Toimetaja: Marek Kuul