Seaduseauk võimaldab õigusabi pakkuda ka ilma ühegi juristita ettevõtetel ({{commentsTotal}})

Kui seadused nõuavad näiteks korstnapühkijalt või kosmeetikult teenuse osutamiseks oskusi tõendavaid dokumente, siis õigusbüroo võib Eestis asutada igaüks. See ongi loonud olukorra, kus Eestis on üle 600 firma, mille tegevusala on õigusabi. Isehakanud juristidega on viimasel ajal üha rohkem probleeme.

Juristide liit ja kohtud hoiatavad juriidiliste šarlatanide eest, kes võivad võtta inimeselt küll suure summa raha, ent jätta ta veel suuremasse hätta kui enne. Üht eriti koloriitset näidet Ida-Virumaal uuris "Pealtnägija" jaoks ETV+ saate "Insight" kaasautor Artur Zahharov.

Sellistest ettevõtetest abi küsima läinud, ent abita ja rahata jäänud petta saanud inimesed nimetavad neid büroosid kelmideks ja aferistideks.

Et probleeme on, möönab ka kohus.

"Probleem seisneb selles, et õigusabi pakkujate hulka võib sattuda, ja nagu eriti nüüd viimased signaalid Viru maakohtust näitavad, ongi juba sattunud inimesi, kes õigusabi sildi all pakuvad midagi muud, mida ei saa kindlasti mitte abiks nimetada," ütleb Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Janar Filippov.

Näiteks möödunud aastal vajas 85-aastane Ljudmilla Ivanova pärast oma poja surma abi pärijate leidmisel ja pärandvara ümbervormistamisel, et pääseda kahe korteri kommunaalide eest tasumisest.

66-aastase Valentina Petrova poeg seevastu sattus allakäigutrepile, nii et ema tahtis aidata tal pankrotti välja kuulutada.

Mõlemad naised nägid tasuta õigusabi kuulutust. Telefonis vastas end juristiks nimetanud naine.

"Küll ta rõõmustas! Me leiame kiiresti, ajame kõik joonde. Meil pole kunagi juhtunud, et me kedagi ei leiaks! Aga see läheb maksma 1500," meenutab poja matnud vanaproua antud lubadust pärijad üles leida.

"Tema lubas aidata, ainult tuleb maksta, summa oli 1800 eurot," meenutab teine proua pankroti väljakuulutamise hinda.

Kummalgi pensionäril sellist summat sukasääres polnud. Ivanova laenas invaliidist lapselapselt ja maksis osadena.

"Ajan need 1500 eurot kokku. Kui pensioni saan, võtan sealt, aga kuidas ma ise hakkama saan, see ei huvita kedagi," ütles Ivanova.

Petrova võttis pangalaenu.

"Laenu anti kohe samal päeval. Mulle anti tuhat, võtsin ka kogumispensionist 800 välja," meenutas ta.

Edasi ei juhtunud aga midagi. Petrova poja pankrotipaberid jäid sisse andmata, Ivanova poja pärimisasja firma ei ajanud.

Firma, mis lubas neid esindada, on Harjaks & Partner Õigusbüroo, mille kontor asub Jõhvi suurimas kaubanudskeskuses Tsentraal. Bürood juhib abielupaar Svetlana ja Roland Harjaks, kes on varem silma paistnud kahtlaste korteriskeemidega Ida-Virumaal. Prokuratuur kinnitab, et neile on jõudnud seitse analoogset kaebust nagu Ivanoval ja Petroval.

"Tänaseks ei ole me kuues avalduses kuriteokoosseisu leidnud, mistõttu ei ole algatanud asju kriminaalseadustiku § 209 alusel, mis käsitleb kelmust," ütleb Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov.

Kaebused saadetakse tagasi, sest tegu on tsiviilvaidlusega. Prokuratuuri meelest ei ole vahet, kas ehitaja jätab seina värvimata või juristi kohtusse minemata - see on lihtsalt osutamata teenus. Et nii juhtub näiteks seitse korda järjest, ei mängi mingit rolli.

"Vaatamata kaebuste süsteemsusele ja nende pidevale laekumisele ei saa öelda, et kaebuste hulk võiks prokuratuuri otsust muuta," ütlebki Listov.

"Aga tegelikult kõige suurem probleem on see, et Eesti Vabariigis võib õigusbüroo asutada absoluutselt igaüks," möönab Eesti juristide liidu esimees Meelis Pirn.

Kui isegi korstnapühkijal peavad olema "paberid", siis õigusbüroo võib asutada suvaline tegelane. Seda ilmestabki, et Eestis on üle 650 firma, mille põhitegevusala on õigusabi. Et õigusbüroo nime kandvas firmas ka mõni jurist töötaks, ei ole seejuures kohustuslik.

Nii kohtul kui juristide liidul on tuua erinevaid värvikaid näiteid isehakanud juristide tekitatud jamadest.

"On olnud ka niisugust juhtumeid, kus me oleme teada saanud, et sealsamas Ida-Virumaal on õigusnõustajaks olnud ka ilma juriidilise hariduseta poksitreener," ütleb Pirn.

"On mul näiteks olnud juhtum, kus inimene tuli suhteliselt lihtsa probleemiga. Hagiavalduse koostamine selles asjas oleks, ma arvan, minul võtnud mitte rohkem kui üks tund. Ja kui ma talle seda ütlesin, oli ta sügavalt hämmingus, sest see õigusbüroo, kus ta käinud oli, on väitnud talle, et tegemist on väga-väga keerulise asjaga ja ei tea, kas Narvas üldse keegi oskab seda lahendada. Kui keegi oskab, siis kümme tundi hagiavalduse koostamiseks läheb ikka," toob juristide liidu juht markantse näite.

Ainuüksi Harjaksite õigusbüroo kohta on "Pealtnägija" toimetusel teada 15 juhtumit, kus lihtsad inimesed sisuliselt petta said.

Firma Harjaks näitab oma viimases, 2015. aasta majandusaruandes müügitulu vaid 120 eurot, kuigi toimetuse käsutuses on ainuüksi samast perioodist kviitungeid 1700 euro eest. Lisaks töötab aruandluse kohaselt firmas justkui ainult üks inimene, kelle pealt on makse makstud null eurot.

Prokuratuur ütleb, et see on maksuameti teema. Üks kriminaalasi siiski algatati juriidilise isiku poolt toime pandud kelmuse osas, kuid erilist optimismi prokuratuuris ei ole, sest süüdistuse esitamiseks peaks ära näitama tahtluse - kuriteo toime pannud isikul peab olema kavatsus esitada teadlikult valeinfot juba tehingu sõlmimise hetkel.

Ljudmilla Ivanova pole firma vastu kohtusse pöördunud, sest pelgab selle kulukust - tal pole rohkem raha võtta.

Valentina Petrova on aga üks väheseid, kes läks tsiviilkohtusse ja saigi õiguse. Otsus on ilmekas: „Tellimisest on möödunud üle 11 kuu, mis ületab kõik mõistlikud tähtajad. Töötasu on ebamõistlikult suur. Kohus peab vajalikuks lisada, et kohtule teadaolevalt ei ole Roland ja Svetlana Harjaksil juriidilist haridust.“

Väljamõistetud hüvitist pole Petrova aga saanud, mistõttu plaanib ta inkassosse pöörduda.

"On isegi Viru maakohtu praktikast näidata ette lugu, kus üks inimene läks kohtusse teda ebakvaliteetselt esindanud ja talle sellega kahju tekitanud õiguspakkuja vastu. Ta võitis kohtuvaidluse, sellelt nn juristilt mõisteti tuhandete eurode ulatuses summa välja, aga siis see õigusbüroo kadus ära," meenutab Janar Filippov.

Pirn räägib, et on juristide liidu esindajana paljudel kordadel poliitikutega rääkinud, et selline asi vajaks reguleerimist. Sest tegelikult jurist, kes esindab oma kliendi huve ebapädevalt, võib kohtuvaidluses kaasa tuua väga suure materiaalse kahju, mida pole hiljem võimalik kellelti välja nõuda.

"Sest büroo, see ühemehebüroo, kelle vastus see kahjunõue esitatakse, sealt ei ole midagi võtta," selgitab Pirn.

 

Paberiteta juristid õitsevad aga karistamatult edasi.

Toimetaja: Merilin Pärli



Eesti keele riigieksam.

Emakeele eksami funktsionaalse lugemise osas enam õigekirja ei hinnata

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Haridusministeeriumi algatatud muudatus teeb muret Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, sest vaba õigekirja kasutus ühes emakeele eksami osas saadab nende hinnangul õpilastele vale signaali.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: