Leht: õunakasvataja müüb kuldreneti pähe tundmatut sorti õunu ({{commentsTotal}})

Poodidesse reneti nime all müüki tulnud õunasordist kirjutas Maaleht.
Poodidesse reneti nime all müüki tulnud õunasordist kirjutas Maaleht. Autor/allikas: ERR

Õunakasvataja Mulgi Õuna ubinad olid algselt müügis "Kuldreneti" ning seejärel "Reneti" nime all, kuid need ei sarnane ühegi Eestis tuntud renettõunaga ning sellist õuna pole ka Polli aiandusuuringute keskuse 400 õunasordi seas.

 

Silmatorkavalt hea välimusega õunad ilmusid kaubanduskeskustesse müüki hinnaga 2,99 eurot kilo sel kuul, kandes esmalt silti "Kuldrenett" ning praeguseks asendunud nimega "Renett", kuid kummalgi juhul ei ole tegu eestlastele hästi tuntud õunasordiga "Liivi kuldrenett", kirjutab Maaleht.

Samuti ei sarnane õunad mõne muu Eesti aedades levinud renetirühma kuuluva õunasordiga, ehkki õunte päritolumaaks on märgitud Eesti.

Kuna algul kandsid sildid õunakottidel "Kuldreneti" nime, äratasid need Lõuna-Eesti kauaaegse õunakasvataja, Halika Õunatalu juhi Lauri Kasvandi tähelepanu, sest juba palja silmaga vaadates oli asjatundjale selge, et "Liivi kuldrenett" see küll olla ei saa.

"Õunakasvatajale on tunda, et selle õunasordi esivanem on Lõuna-Euroopa päritolu, sest selle viljaliha jääb ka toatemperatuuril pikemat aega seistes mahlaseks, kuid Eesti õun muutub jahuseks," ütles Kasvand.

Tema hinnangul pole tegemist Eestis kasvanud õuntega, vaid need on tegelikult sisse veetud mõnest lõunapoolsemast riigist.

Et kaitsta tarbijat ja Eesti õunakasvatajaid, andis Halika Õunatalu vale sordinime all müüdavast õunast teada põllumajandusametile ning taotles ka eksperdi kaasamist, tuvastamaks, mis sorti õun see ikkagi on, pärast seda asendus Kasvandi sõnul kaupluses pakendil olev "Kuldrenett" sõnaga "Renett", kuid ka see ei ole õunasort.

Mulgi Õuna turustatavaid renettõunu hindas ka Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse õunviljaliste geneetilise ressursi spetsialist Kristine Volens, kes samuti kinnitas, et tegu ei ole "Liivi kuldrenetiga".

"Polli geneetilise ressursi kollektsioonis on üle 400 õunasordi ja -aretise, kuid mitte selliste omadustega õuna," nentis ta.

Mulgi Õuna üks omanikest Paavo Otsus ei soostunud Maalehele õunasordi nime avaldama, kuid märkis, et see on prooviks aretatud ristandsort, mida Eestis on piiratud koguses.

Eesti maaülikooli sordivaramus seda õunasorti Otsuse sõnul ei ole ning sordi nime ei saa avaldada seetõttu, et õunad on läbi vahendaja kokku ostetud ning sordinime saladuses pidamine on tingitud selle sordi konkurentsieelisest.

Toimetaja: Marek Kuul



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: