Kohus: samasooliste sõlmitud abielu Eestis ei kehti
Tallinna ringkonnakohus tühistas Tallinna halduskohtu otsuse, millega kohustati politsei- ja piirivalveametit (PPA) andma tähtajalist elamisluba eestlannaga abiellunud USA kodanikust naisele. Naised viivad vaidluse riigiga riigikohtusse.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et oktoobris 2015, kui naised USA-s abiellusid, oli eestlanna elukohaks Eesti, mitte USA, kus ta sel ajal viisavabadusprogrammi raames ajutiselt viibis ning kuna Eestis ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa lugeda sõlmitud abielu Eestis kehtivaks.
USA-s abiellunud naised esitasid halduskohtule kaebuse, sest kui USA kodanik esitas PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse Eestis püsivalt elava abikaasa juurde elama asumiseks ja PPA keeldus talle elamisloa andmisest ning tuginedes muu hulgas sellele, et neid ei tunnustata Eesti õigusruumis abikaasadena.
PPA märkis, et kuni Eestis ei muudeta abielu legaaldefinitsiooni perekonnaseaduses või ei täiendata välismaalaste seadust, pole võimalik anda elamisluba samast soost isiku juurde elama asumiseks.
Tallinna halduskohus rahuldas jaanuaris kaebuse, kohustades PPA-d elamisloataotluse osas uut otsust tegema.
Halduskohus asus seisukohale, et abiellumisel oli naiste elukohaks USA, kuivõrd kaebajad väitsid haldusmenetluses, et elavad kordamööda teineteise kodakondsusriigis ning perekond loodi ajal, mil Eesti kodanikust abikaasa viibis USA-s.
Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustunud ja tugines tsiviilseadustiku üldosa seadusele, asus ringkonnakohus seisukohale, et oluliseks näitajaks elukoha kindlakstegemisel on isiku tahe vastavasse kohta elama asuda.
"Ainuüksi kolm kuud USA-s viibimist ei muutnud seda riiki [tema] elukohaks. [Ta] läks USA-sse teadmisega, et tal on viisaeeskirjade kohaselt võimalik viibida seal vaid 90 päeva. Ta ei astunud USA-s mingeid samme selleks, et oma riigis viibimist muul viisil pikemaajaliselt seadustada, sh ei taotlenud immigrandi viisat, sest kaebajad otsustasid asuda ühiselt elama Eestisse," märkis ringkonnakohus.
Kuivõrd Eesti kodanikust kaebaja elukohariigiks oli ja on Eesti ning siin ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa kaebajate vahel sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks, tõdes ringkonnakohus ja märkis muuhulgas ka, et kaebajate abielu oleks Eestis kehtiv, kui perekonnaseaduses sisalduv tingimus, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, oleks vastuolus põhiseadusega.
Ringkonnakohus nõustus PPA-ga selles, et põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ning Euroopa inimõiguste kohtu praktika ei näe ette samasooliste isikute õigust abielluda.
Riik peab samasoolistele isikutele tagama võimaluse soovi korral koos elada ja oma kooselu registreerida, kuid see ei pea toimuma abiellumise teel.
Nii kehtib Eestis kooseluseadus, mis võimaldab kahel füüsilisel isikul soost sõltumata sõlmida kooselulepingu.
"Asjaolu, et riik pole käesoleva ajani suutnud vastu võtta kooseluseaduse rakendusakte, ei tähenda, et abielu institutsiooni tuleks hakata sisustama laiemalt," märkis kohus.
Ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel muu hulgas sellestki, et kaebajad ei ole sõlminud ka kooselulepingut ning seetõttu puudub nende vahel mistahes kehtiv registreeritud kooselu vorm.
"Piirang, et kooselu peab olema ametlikult registreeritud, on põhjendatud. Kuna kaebajate abielu ei ole Eestis kehtiv ning kooselu pole registreeritud ka muul viisil, pole asjakohane käesoleva haldusasja raames hakata kontrollima, kas välismaalaste seadus on põhiseaduspärane osas, millega see ei näe ette registreeritud elukaaslase õigust taotleda elamisluba. See küsimus muutub aktuaalseks siis, kui kaebajad peaksid sõlmima kooselulepingu ning PPA ka seejärel keeldub USA kodanikust abikaasale tähtajalise elamisloa andmisest," märkis kohus.
Otsuse võib vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
Naised kavatsevad ringkonnakohtu otsuse vaidlustada riigikohtus
Sarah ja Kristiina Raud teatasid ERR-ile, et kavatsevad ringkonnakohtu otsuse vaidlustada riigikohtus.
"Kui jätaksime otsuse edasi kaebamata, tähendaks see meie jaoks paraku taas lahkukolimist. Advokaadiga konsulteerinuna leiame, et meil on piisavalt alust oma murega riigikohtusse pöörduda," ütles Kristiina Raud.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul ei saa ringkonnakohtu otsusega mitmes osas nõustuda ning vaieldavaid nüansse on otsuses mitmeid, mille osas oleks vaja saada riigikohtu seisukohta.
"Leiame, et see, kas Kristiina elas abielu sõlmimise ajal Eestis või Ameerika Ühendriikides, on vaid üks vaieldav asjaolu. Kaugsuhtes oleva paarina elasid nad seal, kus neil parasjagu oli võimalik koos elada, ja nii kaua, kui neil seda lubati," rääkis Käsper.
Oluliselt küsitavam on Käsperi sõnul aga ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Kristiinal ja Sarah’l on Eestis sõlmimata kooseluleping, puudub nende vahel mistahes kehtiv kooselu vorm.
Tema sõnul ei olnud sel ajal, kui Sarah ja Kristiina abiellusid, kooselulepingu sõlmimine Eestis võimalik ning kui nad püüdsid kooselulepingut sõlmida tagantjärele, 2016. aastal, keeldusid nende kooselu registreerimast kolm Eesti notarit.
Nad said tollal ka Notarite Kojalt kirjaliku seisukoha, kus öeldi, et paar, kes on välisriigis abielu registreerinud, täiendavalt kooselulepingut enam sõlmida ei saa.
Sarah ja Kristiina kaasust lahendas viimati suvel riigikohus, kus arutati esialgse õiguskaitse andmist paarile. Riigikohus leidis tollal, et ka samasoolistel paaridel on Eestis õigus perekonnaelu kaitsele.
"Selles valguses oleme endiselt optimistlikud ja loodame, et Sarah’l ja Kristiinal õnnestub siiski koos Eestisse õnnelikult elama jääda," märkis Käsper.
Vaata ETV saate "Pealtnägija" lugu paarist, kes kohtutee ette võttis.
Toimetaja: Marek Kuul