Dario Cavegn: Ilves, "nats" ja lonkav Eesti tiiger
Ükski president Ilvese valitud solvang ei suuda peita tõsiasja, et Võimas Eesti Tiiger väljus sel suvel oma koopast pehmelt öeldes longates, kirjutab Dario Cavegn.
Eile ütles president Toomas Hendrik Ilves otse välja, et Trüb Balticu juht Andreas Lehmann, ID-kaardi kiipide tootja kohalik esindaja, on nats. Ilves väitis ka, et Lehmanni silmis paistavad eestlased ilmselt alaväärsete idaeurooplastena, saksa keeles nn Ost-Untermenschen'itena.
Lehmann on Eestis elanud 2003. aastast ja räägib eesti keelt soravalt. Tema Eestis loodud võrgustik ja siin saavutatud sotsiaalne staatus andsid piisavalt põhjust nimetada Lehmann Šveitsi aukonsuliks. 14 aastat riigis, keel selgeks õpitud, töötab märkimisväärsel positsioonil... oo jaa, muidugi vihkab Lehmann Eestit ja eestlasi…
Või ei ole Ilvese postitus siiski kuigi palju mõistusest kantud.
Vaatleme korraks lähemalt seda kurikuulsat Eesti suveperioodi, millele Lehmann viitas. Üks asi, millega suur osa Eestis äri ajavatest välismaalastest peab harjuma, on see, et mai ja septembri vahel ei kipu kliendid oma arveid ära maksma.
Pisut aega tagasi ei suutnud mu britist tuttav uskuda, et tema äri paistab äkitsi olevat pankroti veerel, olgugi, et ta oli hiljuti väljastanud silmapaistvate summade jagu arveid, mis pidanuks ta firmasse tooma kümneid tuhandeid eurosid. Teda ei lohutanud eriti tema sõprade ennustus, et septembri alguses saab kõik taas korda.
Nii läks: septembri esimese nädala jooksul tasusid ta kliendid kõik arved.
Lehmann ei eksi, kui viitab sellele, et Eesti suvine puhkuste periood mõjutab otseselt seda, mis siin toimub või ka seda, mis toimumata jääb. Kui keegi tahab saada aimu sellest, milline on riiklike ja avalike institutsioonide töökiirus juunis, juulis ja augustis, võib ta seda omal nahal järele proovida.
Tõsi, olukord on viimasel ajal paranenud, aga edusammud on juhuslikud. Kohati võib vastuseid ootama jäädagi. Just suvekuudel.
Arutlus selle üle, kas Lehmann rääkis Eesti võimudele probleemidest ID-kaardi kiipidega juba juunis või mitte, muutus oluliselt huvitamaks pärast peaminister Jüri Ratase sõnavõttu eilsel pressikonverentsil. Nimelt teatas Ratas ajakirjanikele piinliku täpsuse ja rõhutatusega, et Gemalto ei ole neile saatnud "digitaalselt allkirjastatud dokumenti", nagu riigi ja Gemalto vaheline leping ette näeb.
Selle peale küsis üks Delfi reporter Rataselt, kas see tähendab, et võimud siiski teadsid ID-kaardi kiibiga seotud riskidest juba juunis. Ratas vältis küsimusele vastamist.
Need väited on esimesed tõendid Eesti tagasitõmbumisest, mis tähendab, et tegelik võimalik olukord oli järgmine. Lehmann rääkis juunis võimudega märgatud probleemidest, mis tähendab, et Eesti asutused teadsid riskist, kuid otsustasid tegutsema hakata alles suve lõpus. Lisaks sellele püüti teemat hoida avalikkuse tähelepanu eest varjul, kuni kohalikud valimised möödusid.
Küsimus, mis mind vaevab, on: ehk ei olnudki Lehmanni LinkedIn'i kontol avaldatud mõtted sugugi valed? President Ilvese silmis aga küll. Lehmanni kommentaarile vastates otsustas Ilves nimetada Lehmanni rassistiks ja märkis sapiselt, et kahtlemata nimetaksid Ränioru töötajad teda natsiks, vähemalt tema ise nimetaks küll. Seejärel tõstis Ilves veelgi panuseid, öeldes, et Lehmann näeb idaeurooplasi Ost-Untermenschen'itena, ja nõudis Lehmannilt avalikku vabandust.
Hästi. Niisiis Räniorg nimetaks Ilvese hinnangul Lehmanni natsiks või vähemalt Ilves ise teeks seda. See paneb mind arutlema selle üle, kuidas mõnes Šveitsi orus võidaks kaasmaalase Lehmanni nimel omakorda Ilvest kutsuda. Ennasttäis ülbik, ehk?
Teisest küljest olen kindel, et presidendi meelest võib minu tähelepanekuid nimetada asjatundmatuks, põhjendusi selleks leiab küll ja veel: mind võib nimetada rumalaks välismaalaseks, arrogandiks ja patroniseerivaks lääneeurooplaseks või viimaks, üheks Eesti käpardlike ajakirjanike seltskonnast, kurikuulsast tintlast.
Ilves võib valida mida iganes, et mitte tunnistada tõsiasja, et Võimas Eesti Tiiger väljus sel suvel oma koopast pehmelt öeldes longates. •
Autor on sündinud Šveitsis ja elanud Eestis viimased 11 aastat.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli, Greete Palmiste