Politoloog: valimisringkondi võiks Eestis vähem olla ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai.
Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai toetab valimisringkondade arvu vähendamist, sest tänastes väikestes ringkondades kipuvad võitma suuremad erakonnad.

"Kui on näiteks ringkonnas viis mandaati, siis kohe – plaksti – ühele suurele erakonnale kaks mandaati, teisele suurele erakonnale kaks tükki, jääbki siis ainult üks järgi. Praegu on jutt sellest, et suurendada mandaatide arvu ringkondades," rääkis Pettai ERR-i raadiouudistele.

Kuidas plaanitav muudatus erakondi mõjutab, sõltub Pettai sõnul suuresti sellest, kui palju seovad kandidaadid end piirkondadega.

Eestis on Pettai sõnul laias laastus kahte tüüpi kandidaate. Ühed on üleriigilised, kes löövad igal pool läbi - tuntud nimed, kes on poliitikas või meediapildis kaua olnud ning korjavad igal pool ühtlaselt hääli.

"Aga siis on teised, kes on tõesti kohtadelt valitud ja kes kipuvad ühe maakonna piires saama küll kuni 90 protsenti häältest, aga ei pruugi kõrvalmaakonnas või -vallas ühtegi häält saada. Ja just nemad peavad vaatama, et kui ühel hetkel ei ole enam Järvamaa Viljandimaaga kokku pandud, vaid hoopis Ida-Virumaaga, siis kuidas nad jõuavad Koerust Narva-Jõesuuni häält maksma panna."

Seniste valimispiirkondade mõte on olnud, et sealt valitaks nii-öelda kohalik kandidaat. Kui aga Järvamaa pannakse ühte valimisringkonda Ida-Virumaaga, siis kuidas hakkab Ida-Viru kandidaat mõistma Paide probleeme ja vastupidi?

Pettai sõnul sõltub palju kandidaatidest endist. Näiteks kandideeris Sven Mikser aastaid Järvamaal ehk ta oli seal nii-öelda omaksvõetud inimene.

"Aga üks asi on enne valimisi, kuidas kampaania käib. Ja teine asi on suhelda

ka pärast valimisi oma mandaadikohase valijatega. Pärast valimisi, kui inimene on juba saadik, siis tal on üks konkreetne ringkond ja selle eest ta peaks seisma."

Pettai tunnistab, et oma ringkonna esindamisega on aastaid olnud käärid, sest kui näiteks üks saadik lahkub riigikogust, võib asendusliige tulla hoopis teisest piirkonnast või ringkonnast.

"Olid aastad, kus Jõgevamaa ja Tartumaa pidid seitse saadikut saama, aga lõpuks kõigi liikumistega oli inimesi sellest piirkonnast kõigest neli. Kusjuures uued inimesed kippusid olema Tallinnast."

Pettai sõnul võiks plaanitav valimisringkondade reform siin aidata, sest kui ringkondi on vähem, ei pruugi liikumised nii suurt mõju avaldada.

Toimetaja: Urmet Kook



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: