Raha tunniga mehele: EAS-i küsitav praktika muutus uue seadusega keelatuks ({{commentsTotal}})

EAS torkab hangete korraldamisel silma mitme tavaga, mis on riigihangete seaduses küll lubatud, ent sisuliselt küsitavad. Mõni senine praktika muutus aga alates tänavu septembrist jõustunud uue seadusega keelatuks.

EAS-i hanked on rahaliselt mahukad, nende võitmise nimel teevad pakkujad palju tööd, sest mõne sellise võitmine annab leiba pikalt ja stabiilselt.

EAS teeb Eesti kui sihtturu kommunikatsioonikampaaniaid seitsmel sihtturul. Kui aastateks 2016-2019 välja kuulutatud sihtturgude kommunikatsiooniteenuste raamhankel, koguväärtuses kolm miljonit eurot, tehti kolme kvalifitseerunud partneri vahel minikonkursse ühe turu kaupa seitsmest, suurusjärgus 120 000 eurot hanke kohta, siis alates tänavusest aastast on EAS oma taktikat muutnud: korraga otsiti partnerit kõigile seitsmele turule, neist neljale kaheks aastaks, ülejäänutele üheks aastaks.

Sellise kommunikatsioonihanke maksumus on 900 000 eurot. Seejuures peab üks kommunikatsioonipartner koostöös oma välispartneritega pakkuma suhtekorraldusteenuseid Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Norras, Inglismaal ja Rootsis - riikides, mille EAS on sõnastanud oma sihtriikidena, kuhu panustatakse enim, et turistid Eestisse kohale meelitada.

"Kui enne tehtigi iga kampaania jaoks eraldi kommunikatsioonitegevus, suhtekorraldustegevus, turundustegevus ühe sihtriigi lõikes, siis nüüd tehakse seda sihtriikide üleselt. Ühte sõnumit kasutatakse kõikides sihtriikides ja seda sellepärast, et investeeritakse raha nähtavuse saamiseks, mitte iga kord uue loo, kontseptsiooni väljamõtlemiseks sihtriikide lõikes," kommenteeris EAS-i brändijuht Elina Vilja ERR-ile.

Seadusega selline lähenemine vastuolus ei ole, kinnitab rahandusministeerium, sest rahalist või osakaalulist ülempiiri minikonkursil ei ole.

"Ta võib selle 900 000 tellida ühelt raamlepingu osapoolelt, seadus seda ei keela. Kõik, mis jääb alla selle kolme miljoni, on minikonkurss," kinnitas rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane. 

Nii et sisuliselt võiks selle kolme miljoni eest teha minikonkursi kolme miljoni peale?

"Seaduse mõttega see võib-olla kooskõlas ei oleks, siis kaob nagu üldse mõte ära," tunnistas Mesilane.

Mesilane selgitas, et juhul, kui hankija tahab välistada seda, et mõni raamlepingu osapooltest esitab vaidlustuse vaidlustuskomisjonile ja taotleb selle hankelepingu tühisust, on tal õigus kohaldada ooteaega, mis vana seaduse järgi, mille alusel see konkreetne hange läbi viidi, oli 14 kalendripäeva. 

900 000-eurose hanke võitnud ettevõttega sõlmis EAS tänavu märtsis lepingu vaid päev pärast võitja väljakuulutamist.

Veelgi kiiremini sõlmiti leping aga tänavu juulis ettevõtlusnädala kommunikatsioonipartneri leidmiseks korraldatud hanke võitjaga - siis sai 20 000-eurone leping allkirjad vaid 57 minutiga alates võitja väljakuulutamisest. Olgu rõhutatud, et mõlemad lepingud läksid samale kommunikatsioonipartnerile.

Veerand tundi hiljem saabunud kaotaja vaidlustuse peale võis EAS vaid käsi laiutada: enam pole midagi teha, leping on juba sõlmitud.

ERR-i nõustanud, riigihangete seadusega hästi kursis oleva advokaadi sõnul jätab see tahtmatult kokkuleppemängu mulje. Ka rahandusministeeriumile see otseselt ei meeldi, kuigi pahatahtlikkust nad ei kahtlusta.

"Ega ma seda kiirustamist heaks märgiks ei pea. Hankemenetlus ka peaks näima erapooletu ja aus. Võib-olla see tunniajane lepingusõlmimine tekitab turul võib-olla sellise kahtluse, nagu praegu ongi tekkinud," kommenteeris Mesilane.

EAS tunni jooksul lepingu sõlmimises midagi taunimisväärset ei näe.

"Ma ei oska vastata, kas see nüüd nagu hea tava on, sest sellist head tava ei ole kokku lepitud. Küll aga saame me öelda, et uues seaduses on regulatsioon teistsugune ja me peame andma oma pakkujatele ooteaja ja seda me ka järgime," ütles EAS-i hangete teemajuht Birgit Vilippus.

See uue seaduse järgi kohustuslik ooteaeg on alates tänavu septembrist seitse kalendripäeva. EAS-i lepingud said sõlmitud aga eelmise seaduse ajal tehtud raamlepingu tingimustes.

Lepingu rahalised mahud jäävad ka edaspidi kirjutamata hea tahte piire kompama, sest uus seadus pigem soodustab mahukamaid lepinguid, et riigil vaidlustajatega vähem vaeva oleks.

Sellega võib kasvada küll vaidlustuste hulk, ent esimeste seadusekuude põhjal on järeldusi teha veel vara, kinnitas rahandusministeerium.

Toimetaja: Merilin Pärli



ARVAMUS
reformierakonna valimised
uudised
Kaia Iva.

Iva: ELis sündis esimene ligipääsetavuse direktiiv, kuid pikk tee on minna

Euroopa Liit leppis neljapäeval Eesti eesistumise viimasel sotsiaalministrite kohtumisel kokku puuetega inimeste ligipääsetavuse direktiivis. Kuna terve ligipääsetavuse valdkonna reguleerimine oli liiga suur amps, võeti eelnõu koostamisel suur hulk olulistest teemadest välja, rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ERR.ee-le antud intervjuus.

uudised
hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: