Mari-Liis Jakobson: Reformierakond dikteerib endiselt talupojatarkust ({{commentsTotal}})

Paiguti tundub, et kuigi formaalselt on valitsusjuht Jüri Ratas ning maksumuudatusi teeb tema juhitav koalitsioon, siis talupojatarkust dikteerib endiselt ikkagi Reformierakond, leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Sel nädalal on ajakirjanduses sündmuse vääriliselt tähistatud Ratase valitsuse ja Reformierakonna sisepingete uuele tasemele jõudmise aastapäeva. Argisemat poliitagendat on täitnud aga järgmise aasta riigieelarve, sealhulgas maksumuudatused. 

Kui vaadata Ratase valitsuse esimesele aastale tagasi, siis ega seal ju senisest Reformierakonna maha laotud põhikursist muid märkimisväärseid kõrvalekaldeid peale maksupoliitika ja valitsusesisese töökultuuri olnud polegi. Valitsuse põhiaur on kulunud lisaks üldisele sisseelamisele, ministrite komplekteerimisele ja ümberkomplekteerimisele pigem eesistumisele ja juba alustatud reformide jätkamisele. 

Maksupoliitikas on aga muudatused küllalt arvestatavad ning juba veidi enam kui kuu aja pärast tulebki meil mõnedega nendest muudatustest elama hakata. Meediakajastusest jääb aga mulje, et maksumuudatuste ümber on endiselt palju arusaamatust. Ja ka valitsuse liikmed on möönnud, et tulumaksumuudatuste kommunikatsioon on olnud kehv – inimesed polevat senini aru saanud, kuidas nende tulud järgmisel aastal muutuvad, kes, mida ja kui palju peab hakkama juurde maksma, või milliseid avaldusi kuhu ja kellele tegema peaks. 

Samuti on maksumuudatused saanud omajagu kriitikat ning välja hakanud ilmuma kannatajahääled. Kui veel aasta eest tundus, et meil on ametisse saanud tõeline jõuluvanavalitsus, kes hakkab valdavalt enamuselt küsima väiksemat tulumaksu, toob tasuta bussisõidu, tõstab lapsetoetusi, põllumajandustoetusi ja investeerib haridusse, siis nüüd hakkab tunduma, et see on hoopis see 2003. aasta valimisreklaamist pärit kuri maanteröövel-jõuluvana, kes kingid kodudest sootuks minema viib.

Tööandjad ei suutvat tulevikus enam välja arvestada töötajate palgaootuste täitmiseks vajaminevat summat, töötavad pensionärid kaotavad sissetulekus, ning inimesed, kelle sissetulek projektipõhise töö tõttu märkimisväärselt kõikuda võib, ei tea enam, millise määra järgi nad makse peavad maksma.

Maksureformi debati keskmes on jätkuvalt maksusüsteemi lihtsus, mitte näiteks sotsiaalne õiglus või solidaarsus. Selle asemel et keskenduda madalapalgalistele, kelle palk on naeruväärselt väike, on poliitilises debatis omamoodi ohvriks kujunenud kõrgemat tulu saavad pensionärid ehk inimesed, kes saavad kas kopsakamat eripensioni või korralikku palka. 

Ja selles kõverpeeglis pole kuidagi süüdi ei miinimumpalga nimel rabelevad inimesed ega ka pensioniealised töötajad. Eesti tööjõupuudust ja demograafilist kriisi arvestades on mõlemad kiiduväärselt tublid. Need kõverpeeglid tekivad pigem ikka poliitikute ja ajakirjanike igapäevatöö tulemusel. 

Mulle tundub, et puudulik pole mitte üksnes ametiasutuste tulumaksuteemaline kommunikatsioon, vaid ka koalitsiooni poliitilist joont puudutav kommunikatsioon. Sest ega maksu- ja tolliametilt saa oodata, et nemad räägiks sellest, mis solidaarsema tulumaksusüsteemi eelised on. See on ikka poliitikute töö. 

Filosoof Michel Foucault on sõnastanud printsiibi, mille kohaselt ei asu võim mitte formaalsetes juhtimisstruktuurides (nagu valitsusaparaat või majanduslikud tootmisvahendid), vaid hoopis ühiskonna kapillaarides. Selles, kuidas me tajume ühiskondlikke reegleid ning millised on ühiskondlikult aktsepteeritud tõekspidamised. Võimule ei saada mitte koalitsioonilepingut sõlmides või peaministri kabinetti tööle asudes, vaid siis, kui suudetakse dikteerida ka n-ö talupojatarkust. 

Paiguti tundub, et kuigi formaalselt on valitsusjuht Jüri Ratas ning maksumuudatusi teeb tema juhitav koalitsioon, siis talupojatarkust dikteerib endiselt ikkagi Reformierakond. Hanno Pevkuri või Kaja Kallase argumendid, et maksureform rikub ära Eesti lihtsa ja toimiva maksusüsteemi ning et paljud kaotavad ebaõiglaselt oma teenitud tulus, lihtsalt kõlavad kuidagi palju usutavamalt kui need mõned lisaeurod, mis ehk aasta peale kontole lisanduvad.

Iroonilisel kombel on Ratase valitsus talitamas Taavi Rõivase sõnade järgi, mille eest ta omal ajal kõvasti kriitikat sai: suured narratiivid jäävad varju. Selle asemel tegeletakse lokaalsetega: Jüri Ratas täidab valitsusjuhina täitsa edukalt oma ümmargust rolli, soovides jääda kõigi suhtes viisakaks ja empaatiliseks. Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder aga ajavad oma jonni üksikute maksumuudatuste osas.

Nii diplomaatiat kui põhimõttekindlust on poliitikas vaja, aga nendest üksi ei piisa maksureformide õigustamiseks. Niisiis pole ka imestada, et valitsus teenib arvamusküsitlustes pigem tagasihoidlikke hinnanguid. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: