SUUR LUGU | Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?
Mõelge mõnele viimasele renoveeritud teelõigule, millel sõitsite, või uuele viaduktile, mida ületasite. Või muuseumile, mida külastasite. Võib-olla sõitsite Pärnumaal rattamatkal mööda rannikut ja märkasite rannaniidul mägiveiseid. Ehk saite maakonna arenduskeskusest nõu, kuidas tööd leida. Kõik need hüved on suuresti Euroopa Liidu rahadele rajatud. Kui palju me tegelikult tajume, kuhu on Euroopa Liidust saadud miljardeid eurosid* paigutatud? Mis saab, kui toetused peaks vähenema?
2004. aastast ehk Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis saanud toetust üle 27 000 projekti.
* Euroopa struktuurifondidest on Eestile praeguseks kolme toetusperioodi peale kokku eraldatud 7,2 miljardit eurot, aga see artikkel käsitleb kahe lõppenud perioodi, 2004–2006 ja 2007–2013 peale eraldatud 3,8 miljardi euro kasutamist. Kolmas periood algas 2014. aastal ja kestab 2020. aasta lõpuni.
2003. aasta 3. märtsi hommikul kell seitse jõudis põllumees ja talupidaja Johannes Valk Laagris asunud PRIA kontori ette. Kedagi teist peale tema seal ei olnud. Vaid mõni päev varem oli ta Laheotsa talu raamatupidajaga hommikust õhtuni arvuti taga istunud ja Euroopa liidu toetusfondist raha taotlemiseks tähelepanelikult vormi täitnud.
Kui taotlusvooru algus lähemale jõudis, kadus palgatud kirjutaja. Ta ei vastanud enam kõnedele ega kirjadele. Mõni päev enne tähtaega sai Valk ta lõpuks kätte ja kuulis, et viimane oli sattunud haiglasse ega saa kuidagi projekti lõpetada. "Ma natuke kahtlen selles [, et ta haiglas tõesti oli – toim]. Võib-olla lõi ta põnnama. Võtsime siis pearaamatupidajaga selle ette ja kirjutasime hommikust õhtuni," meenutas Valk. Õnneks aitas PRIA arendatud arvutiprogramm kontrollida, ega midagi kahe silma vahele jäänud, sest kummalgi neist varem taolist projekti kirjutamise kogemust polnud.
Niisiis oli 3. märtsi hommikul Laheotsa talu peremehel kaasas viis projektitaotlust, mõistagi paberil. PRIA jagas 2003. aastal raha SAPRDi (Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise liitumiseelse abi programm) fondist, mis oli Eestis avatud kaks aastat varem, et aidata Eesti põllumajandust Euroopa Liiduga ühinemiseks ette valmistada. See, et Valk esimesena taotlusvooru alguspäeval PRIA ukse taga oli, andis põhjust rõõmustamiseks. Raha jagati põhimõttel: kes ees, see mees. Taotlusvoor kestis, kuni ettenähtud summa oli projektide vahel laiali jagatud.
Esimese SAPARDi toetuse Eestis ja kogu piirkonna peale sai 5. septembril 2001 Eesti põllumees Erki Oidermaa, kes ostis raha eest kombaini. "Bulgaarias käivitus SAPARD küll kuu aega enne Eestit, kuid esimese väljamakseni jõuti hoopis Eestis," rõõmustas SAPARDi Eesti agentuuri juhataja Katrin Noorkõiv. Autor: PM/Scanpix
"Kõik sai sisse antud, kõik said toetuse peale," sõnas Valk. Kõik projektid said umbes 50 protsendi ehk umbes 460 000 euro ulatuses rahastuse ja Laheotsa talu, mis 2000. aastate keskpaigas oli Eesti suurim kartulikasvataja, sai osta endale nüüd iseliikuvad kartulikoristus- ja taimepritse masinad. Samuti ehitati köögiviljahoidlad, korrastati veevärk ja soetati uued hoidlaseadmed.
Need olid esimesed iseliikuvad masinad Eestis. "Tegime ka tutvustuspäeva ja toonane põllumajandusminister proovis ka uusi masinaid juhtida," jutustas Valk. Muide, kõige esimese SAPARDi toetuse eest osteti kombain.
Eesti sai Euroopa Liidu struktuurifondidest kasu juba enne euroliidu liikmeks hakkamist 2004. aasta mais. Rahandusministeerium on aga ühte infopanka kogunud kokku eurorahadega seotud projektid alates 1. jaanuarist 2004. Johannes Valk ongi üks esimestest, kes rahandusministeeriumi hiiglaslikku Exceli tabelisse märgitud, samale kuupäevale on märgitud veel kahe projekti algus. Neile järgneb veel üle 27 600 rea.
Ülaloleval graafikul on näha, et kahe toetusperioodi vältel (2004–2006 ja 2007–2013) on kõige usinamad rahataotlejad olnud harjumaalased, täpsemalt tallinlased. Paraku ei kuva kaart kõigi projektide jaotust. Näiteks on kaardilt välja jäänud üleriigilised projektid (enamasti ministeeriumite algatatud), mida on umbes 2000. Teine põhjus on, et projekte kirjeldavates toorandmetes on umbes igal teisel projektil jäänud asukoht märkimata, seega on vähemalt kolmandik kõigist projektidest kaardilt puudu.
Esimese toetusperioodi taotlejad olid sageli põllumehed või alustavad ettevõtjad. Palju arendati ka Eesti inimeste oskust projekte juhtida, äriplaane kirjutada jmt.
Kus on eestlased õppereisidel käinud? Seda näeb allolevalt kaardilt. Õppereiside alla kuuluvad ka stažeerimised, mille käigus käivad ametnikud või spetsialistid mõnes teises riigis mõnepäevasel kuni nädalasel praktikal.
Kaardilt on välja jäänud valdkonnaklastrite (ettevõtete ja institutsioonide kooslused, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad) arendamise projektid, kus on õppereise mainitud vaid üldsõnaliselt, kuid kus puudub asukoht.
Sõltuvuses riik?
Novembri alguses andis riigikontrolör Alar Karis riigikogu esimees Eiki Nestorile üle iga-aastase auditi. Sel aastal keskendus riigikontroll sellele, kuivõrd on riigi rahakott sõltuvuses välisrahadest, ennekõike just Euroopa Liidu rahadest. On üsna kindel, et Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust väheneb Eesti saadav toetus, erinevate ennustuste kohaselt seda ühe kuni pooleteise miljardi euro võrra.
"Tõenäoliselt kahaneb 2021. aastast algavast perioodist Eestile antavate summade hulk neljandiku võrra," ennustas riigikontroll, mis palus ministeeriumidel anda tagasisidet, milliseid alustatud tegevusi oleks kindlasti vaja jätkata. Selle kohta infot õigeks ajaks ei saadud. Küll aga oli rahandusministeerium küsinud varem sarnast infot, mille põhjal ka riigikontroll oma kokkuvõtte tegi.
"Valitsussektori investeerimisplaanidest nähtub, et riigi omatulud kuluvad valdavalt fikseeritud kulude katmiseks ja riigi pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud on suuresti välisrahastuse kanda," kirjutas riigikontroll oma hiljutises aruandes riigi rahade ja varade kasutamise kohta.
Suurim struktuurifondide kasutaja EAS on juba viimased pool aastat teinud ettevalmistusi selleks, et sihtasutus pärast 2020. aastat enam endises mahus eelarvet kokku ei saa. 200 miljonist vaid 15 miljonit eurot on saadud Eesti riigilt, ülejäänu tuleb nn eurorahadest. "Peame olema valmis olukorrale vastavalt muudatusi tegema. Ilmselt peavad ka teised toetustega tegelevad organisatsioonid end koomale tõmbama," rääkis EASi juhatuse liige Sigrid Harjo ERR-ile.
Tema sõnul soovib EAS tulevikule mõeldes rahandusministeeriumi ja valitsuse diskussiooniga liituda ning arutleda üheskoos, mida tuleks väiksema rahastuse puhul ettevõtluses eelistada: millistesse valdkondadesse raha suunata (nt kui palju ekspordile, kui palju välisinvesteeringutele, kui palju turismile) ja mille peale suunata, kas jagada eri arengus ettevõtetele (alustavatele, kiiresti kasvavatele, ekspörtööridele) võrdselt ja vähe või valida välja üks teravik, mida toetada erinevate tegevuste kaudu suuremahuliselt.
Viimaste aastate jooksul ettevõtetega tehtud koostööst saadud kogemuse põhjal saab EAS kaaluda ühe ümberorienteerumise suunana otseselt ettevõtete ekspordi kiirendamisele suunatud teenustele keskendumist. Harjo sõnul võiks tulevikus ettevõtted EASilt koos välismaal tegutsevate ekspordinõunikega saada nn kombineeritud abi – st toetus koos nõustamise, mentorluse, kontakteriside, sihtturuseminaride ja teiste teenustega.
EASi sõel läheb tihedamaks, organisatsioon jääb väiksemaks
Kuidas mõjutab aga eurorahade kadumine Eesti edukat idufirmandust, üldist ettevõtlikku suhtumist? Idufirmade kauplemiskeskkonna Funderbeam tegevjuht Kaidi Ruusalepp leiab, et pole sugugi halb, kui ettevõtted ei sõltu enam avalikust rahast. Ka Sigrid Harjo EASist märkis, et ehk saavadki väiksemate toetuste korral püünele elujõulisemad ideed. Täielikku alustavate ettevõtete toetamise kadumist pole karta, alles jäävad ilmselt kohalike omavalitsuste pakutavad toetused, mida on ka Eestis üksjagu: näiteks Tallinnas, Pärnus, Narvas.
"Eraettevõtlus peab kasvama ikka eelkõige tänu erakapitalile ja avalik raha olgu mõeldud muuks,” märkis Ruusalepp ERR-ile. Ta lisas, et tema on igati selle koolkonna pooldaja, et ettevõtluse sõltuvus avalikust rahast väheneks.
Seepärast ei leia ka idufirmade kauplemiskeskkonna looja ja tegevjuht, et pärast nt EASi eelarve vähenemist võiks Eesti idufirmanduses kaasneda mingisugune buumijärgne langus või idufirma alustamine muutuks seepärast kuidagi kolme aasta pärast keerulisemaks. "EAS-i toetustest on olnud mõistlikuks näiteks toetus kaubamärgi registreerimiseks. Aga rusikareegel on, et idufirma kasvab erakapitali toel," lisas ta.
EASi juhatuse liikmed Sigrid Harjo (vasakul) ja Indrek Kaju 2014. aastal. Autor: PM/Scanpix
"Enamus kõrgtehnoloogia start-up'e ei vaata tegelikult EASi rahakoti poole," ütles ERR-ile tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade üks asutajaid Priit Salumaa. "Start-up'idel on kõige olulisem joosta kiiremini kui konkurendid ning joosta ajaga võidu, et saavutada turu pide [market traction – toim] ehk reaalne signaal, et nad on õigel teel; et nende loodud tooteid-teenuseid tarbitakse."
Kui turunõudlus on olemas, on võimalik tõsta ka riskikapitali, mis ei sea Salumaa sõnul sarnaseid piiranguid nagu Euroopa Liidu aruandlus või paindumatus raha kasutada. "Start-up kogukonnas on nendelt, kes vähegi on EAS-i meedetega kokku puutunud, selged signaalid, et see toetusraha pole just paindumatuse ning ränga paberimäärimise koorma tõttu rabelemist väärt, sest viib fookuse oma tootearenduse pealt valesse kohta."
Seega suurt vahet siin ei ole, arvab Salumaa. Need meetmed, mis ei nõua kohutavat aruandlust, on Salumaa hinnangul paremad. "Näiteks mõned ekspordimeetmed, mis aitavad lihtsa vaevaga messidel ja konverentsidel esindatust osaliselt katta, on täitsa asjakohased."
Kogukondlikust perspektiivist on tõenäoliselt keerulisem. "Tihti vabatahtlikkuse alusel ja välise toetuse abil sündivad toetavad üritused või initsiatiivid – nende hulk tõenäoliselt langeb ja sellest on kahju, sest neil on valdkonda populariseeriv mõju. Siin võiks tugi säilida," lisas Salumaa.
Priit Salumaa. Autor: futurism.ee
Aga raha ei olegi põhiline tugi, mida ettevõtjad vajavad. "Meie kogemus näitab, et kui alustamiseks ja strateegia tegemiseks isegi kuidagi leitakse raha, siis suuremaid raskusi on ettevõtjatel välisturgudele sisenemisega," märkis Harjo, kes usub, et eksporditegevuse rahastamine võiks mingil kujul ikkagi alles jääda. Välisturgudele mineku toetamine avaliku sektori rahade eest on levinud ta teistes riikides.
Kindlad on need asjad: eurotoetused täiesti n-ö nulli ei lähe, kuid toetusi hakkab saama väiksem hulk projekte; eesmärkide täitmist hakatakse nõudma detailsemalt (see nõue tuleb Brüsselist sõltumata rahastuse vähenemisest). EASis tuleb koos eelarve vähenemise ja ümber kujundamisega teha muudatusi nii organisatsioonis kui selle koosseisus.
"Toetustel on olnud enda aeg ja koht, aga nende abil ei saa ületada kõiki takistusi, millega ettevõtted ja avalik sektor iga päev kokku puutuvad," ütles Harjo.
Kotka: IT arendamisel on toetutud liigselt eurorahadele
Ettevõtluskeskkonna kõrval on eurotoetuste suur kasusaaja olnud ka meie e-riigi taristu. Alates 2004. aastast on eurorahade toel välja töötatud palju e-Eestit defineerivaid lahendusi – mõelgem või nii enesestmõistevate asjade peale nagu digiretsept ja võimalus kasutada ID-kaarti riigiga suhtlemisel kodust lahkumata.
Seega on meie e-riik eurotoetustest sõltuv küll, iseküsimus on, kas see sõltuvus ühes toetuste vähenemisega ka e-riigi jätkusuutlikkust mõjutama hakkab.
IT-visionäär Linnar Viik, kes viibib praegu välisreisil ja sai teemat kommenteerida ainult põgusalt, ütles, et põhjalikku seisukohta on tal keeruline anda ilma RIA ning muude riiklike IT arendus- ja tugistruktuuride viimaste aastate eelarvete läbikäimise ning võrdlemiseta.
"Jah, abikõlbulikkuse tõlgendamisest tulenevalt on arendustegevusse suunatud pigem eurorahasid, kuid kas ja millisel kujul toetuste mahuline ja sisuline muutus tulevasel eelarveperioodil meie avaliku sektori IT kulusid mõjutab, on keeruline öelda," ütles ta oma vastuses ERR-ile.
"IT kulud on pigem mahus 1 protsenti riigieelarvest ning selle edaspidise finantseerimise pärast ka pelgalt riigieelarve kaudu ma probleemi ei näe,” ütles Viik. “Kui on poliitiline tahe – tunnetatud surve –, siis see raha ka leidub."
Ettevõtja, e-Eesti üks eestvedajaid ning endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Taavi Kotka märkis, et on selge, et täna on IT-süsteemide arendamisel toetutud liiga palju eurorahadele.
"See valik tehti umbes 10 aastat tagasi ja eriti hoogustus eurorahade kasutamine IT investeeringute tegemine kriisiaastatel, 2009–2010. Praegusel rahastusperioodil on seda püütud balansseerida ja suuremaid investeeringuid teha eurorahade ja riigieelarve vahel pooleks,“ ütles Kotka. Peale selle on suurendatud IKT investeeringurahade osakaalu riigieelarves – umbes 10 miljoni euroni aastas.
Põhjus eurorahade laiemaks kasutamiseks on lihtne. "IT-investeeringud on väga hästi sobinud eurorahadesse, mistõttu ei nähtud omal ajal eurorahade avanedes vajadust riigieelarvet koormata. Kui eurotoetuste osa IKT investeeringutesse peaks täiesti ära kukkuma, siis oleks puudujääk umbes 20–25 miljonit eurot aastas," sõnas Kotka.
Kas siis ikkagi peaks kasutama euroraha IKT investeeringuteks või raha riigieelarvest? "Suures pildis siin vahet ei ole. Ka euroraha on n-ö riigi raha, mida saab investeeringuteks kasutada ja "Euroopale" meeldib, kui IKT-sse investeeritakse. IT-valdkond on eurorahade jagamises olnud üks edukamaid, üks tulemuslikumaid ja arvestades, et IKT investeeringud moodustavad Eesti koguriigieelarvest kõigest umbes 0,3 protsenti, siis ei ole tegemist suure probleemiga. Hoopis tõsisem küsimus on IT haldusrahadega, mida eurorahast teha ei saa ja need peavad küll ka ministeeriumite eelarvetes suurenema."
Тaavi Kotka. Autor: Postimees/Scanpix
Selle pärast, et ühes IT-valdkonna investeeringutega seotud mänguruumi vähenemisega võiks kaotada ka Eesti kui e-riigi kuvand, Kotka sõnul muretsema ei peaks. "Eesti e-riigi kuvandi pigem kujundab ikkagi see, kuidas me infotehnoloogiast kasu saame. Kuidas me haarame kinni uutest võimalustest ja õpime neid ühiskonnana kasutama ning kuidas tuleme toime probleemidega."
Betoon, raud, asfalt
E-riigi teenuste kõiksugu "soodustavate keskkondade" kõrval on suurem hulk eurorahasid paigutatud ka betooni, rauda ja asfaldisse.
Mitmed külaseltsid ei kujutaks ilmselt elu vanas ja sooja läbi laskvas seltsimajas ette, suurel hulgal maanoortel oleks avatud keskusteta elu mitme grammi võrra igavam.
Ka Olustvere maanaiste selts otsustas 2006. aastal aknad-uksed välja vahetada ja uus parkimisplats ehitada. "PRIA raha oli suur toetus, kui mitte midagi pole ja vana majauberik on," rääkis ERRile seltsi üks liikmetest ja projekti kirjutanutest Kaarel Omel, kes naisele seltsi asjade ajamises toeks on. Valdade toetus seltsidele ja huviringidele on 400 eurot aastas, eurotoetustega oli aga ühtäkki võimalik kulutada ligi 20 000 eurot, millest enam kui 17 000 eurot saadi "Külade taastamise ja arenemise" meetme kaudu PRIA-lt.
Kui peaks aga midagi kentsakat europrojektide puhul välja tooma, oleks see Omeli sõnul kindlasti õilsate eesmärkide kirjeldamine. Taotlusesse ei passi kirjutada asfalteeritud autoparkla selgituseks, et see on "koht, kus saab autosid parkida". Pigem tuleks viidata sellele, kuidas moodne parkla teeb autoga liiklemise meeldivaks ja see omakorda meelitab maale tagasi noori, mis omakorda toob õnne kogu Eesti õuele…
"See oli kõige keerulisem. Mina olen selline... kaks-pluss-kaks-võrdub-neli-mees," viitas Omel enda ratsionaalsele meelele ja hakkas naerma. "Mulle ei meeldi, et pean lilleõisi äärde panema hakkama. Aga saime ikka hakkama, kuidagi närib end sellest läbi ikka."
Eurotoetused on olnud hea stardipakk ka paljudele väikeettevõtjatele. Ida-Virumaal töörõivaid ja kodutekstiili tootva Starinar OÜ ettevõte sündis 2000. aastate keskel võrdlemisi lihtsalt, meenutas asutaja ja praeguseni firmat juhtiv Sergei Nikitin. Äriplaani täitmine ei olnud küsimus, sest Nikitinil oli juba Kreenholmis töötamise ajast head kontaktid tarnijate ja võimalike tellijatega. Vaid stardiraha leidmine oli raske – EAS toetus saadi rahana kätte alles tagantjärele.
"See (160 000 krooni leidmine – toim) oli alustava ettevõtte jaoks kõige keerulisem," meenutas Nikitin. Kõik sujus ladusalt ja aasta pärast märkis tema projekti edenemist kontrollima tulnud EASi töötaja, et Nikitin paistab temaga samal ajal alustanute seas silma kõige edukamana.
"Ja siis oli üks naljakas asi. Mulle räägiti, et Tallinnas korraldatakse edukatele projektitaotlejatele tunnustuseks pidu. Mulle anti aga mõista, et mind sinna ilmselt ikkagi ei kutsuta. Küsisin, miks mitte. Sellele otse ei vastatud, aga anti vihjates mõista, et asi on rahvuses," rääkis Nikitin. Kutset ta ei saanudki, aga hinge ta seda ka ei võtnud. Kuid meelde jäi seik sellegi poolest.
Projektikirjutamise kogemusest ja teiste õppetundidest on eurorahade taotlemisest selgeks saanud see, et taotluse täitmise ja äriplaani koostamise oskused on üliolulised. "Sul võib olla hea idee, võib olla ka hea äriplaan, aga kui ei kirjuta projekti korrektselt, siis raha ei saa."
Teaduses on riistvara tasemel, aga tarkvara vajab uuendamist
Viimasel perioodil on teadusele ja kõrgharidusele struktuurifondidest pühendatud 413 miljonit eurot, praegu käimasoleva perioodi ajal kahaneb summa ilmselt 359 miljoni euroni. Raha on paigutatud õppehoonete ja laborite täiustamisse (nt TÜ füüsikum või maaülikooli labor), aga ka koostööprojektidesse ja välismaal koolitamisse. Eesti teaduse tulevik, Eesti noorte teaduste akadeemia liikmed märgivad, et kõrgharidus ja teadus on Eestis eurorahadest väga palju kasu saanud. Esile tõstetakse muu hulgas tippkeskuste arendamist ning programme, mis moodustavad suure osa teadlaste, doktorantide ja järeldoktorantide palgarahast.
Noortel teadlastel jagub ka krõbedaid kriitikanooli. Niivõrd tasemel tehnikat kui on Eestis, ei leia tihti ka USA tippülikoolidest, kahjuks seisab aga suur osa tehnikast jõude. "Selles mõttes ei ole me suutnud seda kasu maksimeerida: meile on antud õnged, aga me ei kasuta neid õngi eriti," kirjutavad noored teadlased oma ühiskirjas ERR-ile.
Tartu ülikooli anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg tutvustamas Physicumi seadmeid ja koostööd ettevõtetega. Autor: Tartu ülikool, Andres Tennus
Nende hinnangul kogub uhke tehnika tolmu eelkõige seetõttu, et ei ole inimesi, kes neid kasutada oskaks. Puudub raha spetsialistide koolitamiseks ja hiljem erioskuste eest palga maksmiseks. "Juba praegu on rahapuudusel nii mõneski kohas tulnud koondada inimesi, kes neid aparaate tunnevad ja võiksid kasutada, et tipptasemel teadust teha," märgitakse.
"Põhiküsimus on inimestes. Kui meil pole tulevikus piisavalt raha inimeste jaoks, siis pole ka sellest eurotoetuste eest hangitud tipptasemel teadusaparatuurist suurt midagi kasu. Ja selles osas ootaks tegelikult poliitikutelt ausaid numbreid. Ka teadlastel on õigus teada, mis neist edasi saab," kirjutavad noored akadeemikud.
Loe arvamuslugu täispikkuses: Noored teadlased eurorahadest: meile anti õnged, aga me ei kasuta neid
Noored akadeemikud ennustavad, et kui eurorahad peaks järsult vähenema või üldse kaduma, väheneb ilmselt esimese asjana teadlaste mobiilsus ja Eestisse ei tule enam välismaalt nii palju järeldoktoreid. Edasi väheneb palgaraha, mis paneb teadlased kas liikuma erasektorisse või tuleb ülikoolidel teha ränk otsus ja teadlasi koondada.
Teaduseta Eesti areng aga läbi ei saaks, on rõhutanud ka KBFI vanemteadur Andi Hektor ja teadusmahuka iduettevõtte Lingvist juht füüsik Mait Müntel.
"Aga kas Eesti üldse vajab teaduspõhist ettevõtlust? Ehk peaks Eesti hoopis saama suureks finantskeskuseks? Müüma maha oma metsad ja fosforiidi? Muutuma imeliseks turismimaaks? Mainitud lihtsad lahendused ei tööta. Kõige paremini elab ühiskond, mille majandus toodab keerulisi asju. Teadagi, kõige keerulisemaid asju toodab teaduspõhine ettevõtlus," kirjutasid nad arvamusloos.
EurotEOtused – sageli lihtsad apsakad
Kuigi esimene toetusperiood (2004–2006) jäi Eestile lühikeseks, jõuti sellegipoolest esitada 7668 taotlust ja toetusi välja jagada summas 397 miljonit eurot. Samal ajal iseloomustab seda lühikest perioodi ka hulk rikkumisi – 341, millest 60 ei osutunud lõpuks rikkumisteks.
Kõige suurema toetusrahaga seotud rikkumine on sellest perioodist kirjas Tallinna tehnikakõrgkoolil, kelle 2004. aastal taotletud toetus summas 797 148,88 eurot (tollal kroonides) jäi hankereeglite nõuete rikkumise tõttu välja maksmata ehk rikkumine tuvastati juba projekti menetlemise käigus.
Aga alati nii hästi ei lähe. Otepää Golf ASi ja Fertile Invest OÜle välja jagatud ja Tallinna tehnikakõrgkooli järel kaks suuremat toetusraha tuli EASil ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil korstnasse kirjutada, sest see 640 miljonit ja 600 miljonit, mis vastavalt kummalegi ettevõttele välja maksti, jäi tagasi saamata, sest ettevõtted läksid pankrotti. Ühesõnaga, tagasinõuded tunnistati kehtetuks.
Esimesel täispikal perioodil, aastatel 2007–2013, oli rikkumisi aasta kohta pisut vähem, alustati 756 rikkumise aruannet. 111 juhul märgiti, et rikkumine siiski puudus. Nii nagu eelneval perioodil, tekkis kõige sagedamini ehk igal teisel korral probleeme hankereeglitega. Igal neljandal juhul tuvastati mitteabikõlblik kulu.
Suurematest summadest paistab silma Kunstiakadeemia enam kui kahe miljoni euro suurune tagasimakse nõue. "Tegevused lõpetamata" on märgitud selgitusse ja lisatud, et toetuse saaja on tasunud rikkumisega tekkinud kahju. Üks suuremaid summasid on kahtlemata Lottemaa projektiga seotud 3,2 miljonit eurot. Mäletatavasti selgus pärast projekti kinnitamist ja käima lükkamist, et sellest rahast ei piisa teemapargi väljaehituseks ning seega viibis arendus mõnda aega. Lottemaa arendamiseks rajati uus osaühing ning taotleti 4,4 miljonit eurot toetusraha – seekord projekt õnnestus, kuid abi oli vaja ka erainvestoritelt.
Rikkumised ei ulatu alati miljonitesse, tuhandetesse ega isegi sadadesse eurodesse. Näiteks on Tartu ülikool pidanud Innovele samast perioodist tagasi maksma 45 senti, millelt jõudis viivist tiksuda 8 senti. Ülikool on kõik kahjud hüvitanud. Ka EAS ise on eksinud projektirahade kasutamisega – rahandusministeeriumile tuli tasuda 71 senti. Tegelikult jäävad enam kui 200 juhtumit alla 100 euro piiri.
2004–2006 aasta programmiperioodiga seotud rikkumiste kogusumma on selle aasta juuni seisuga 7,5 miljonit eurot, millest umbes 3,2 miljoni euro eest tagastusi on tunnistatud lootusetuks (ELi osa 2,4 miljonit eurot). 2007–2013 aasta programmiperioodiga seotud mitteabikõlblik summa on aga 27,2 miljonit eurot, millest lootusetuks on tunnistatud 3,2 miljonit eurot.
Lootusetuks tunnistatud juhtumite puhul on üldjuhul tegemist olnud pankroti, likvideerimise või registrist kustutamisega, ka tegevuse lõpetamisega enne sihtotstarbelise kasutamise või tegutsemise tähtaja möödumist.
"Siin pole paljudel juhtudel olnud enam võimalik nõuet kellelegi esitada, sest ettevõtte on registrist kustutatud, pankrotimenetlus lõppenud raugemisega vms, kuid mingi osa toetusest tuli siiski tunnistada mitteabikõlblikuks, kuna reeglite vastu oli rikutud," selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete juht Ott Heinapuu ERR-ile. "Need lootusetuks tunnistatud tagastused, mida oli võimalik esitada Euroopa Komisjonile jagamiseks, neid on Euroopa Komisjon ka Eesti riigiga jaganud. Päris kõiki tagastusi ei saa jagamiseks esitada."
Lottemaa Autor: Pressimaterjalid
Teine kord otsustab aga toetuse jagaja ise tekitatud kahju kanda. Näiteks on EAS toetusperioodil 2007–2013 katnud kulusid enam kui 300 000 euro eest (võrdluseks: EAS-i antud toetuste kogumaht aastatel 2007–2013 oli 784 miljonit eurot). Aga miks tasub teine kord EAS pankrotistunud või rikkumistega projektide tekitatud kahju?
EAS-i juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on EAS-i eelarves vaiete fond. Vaiete fondi kasutamist kaalutakse hoolega, enamasti on sellised erandlikud juhud seotud projektitaotlejast sõltumatute asjaoludega. Näiteks võib EAS katta kulud, mida konkreetse projekti rahadega katta ei tohiks, kui taotleja on otsuse teinud talle antud valeinfo põhjal. Seda kutsutakse toetuse saaja usalduse kaitseks.
Üks selline toetuse saaja usalduse kaitse juhtum oli ka Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv OÜ Ermamaa. EAS-i 2012. aasta otsusega peatati projekti elluviimine ja nähti ette, et kui Ermamaa projekti tegevustega ei jätka, siis on nad kohustatud EASile tagasi maksma 10 protsenti eraldatud 19 000 euro suurusest toetusest. Eelmisel aastal otsustaski Ermamaa projektiga mitte jätkata.
Veel ehitusjärgus Ärma talu. Autor: Postimees/Scanpix
"EASi tellitud õigusarvamustes leiti, et toetust ei saa üle 2012. aastal fikseeritud määra ehk üle 10 protsendi eraldatud toetuse summast Ermamaalt endalt tagasi nõuda, kuna see ei ole võimalik toetuse saaja usalduse kaitse tõttu," ütles Harjo.
Aastaid tagasi esitati tagasinõue Lääne-Virumaa arenduskeskusele, sest selgus, et kuludes on näidatud tegelikust suuremat omaosalust. Edasise uurimise käigus tuli välja, et keskuse juhatuse liige oli teadlikult EAS-i petnud, seega otsustas EAS küll esialgu kulud tasuda, kuid samaaegselt nõuatakse Lääne-Virumaa arenduskeskusest raha tagasi süüdi mõistetud juhatuse liikme kui eraisiku vahendite arvelt, käib täitemenetlus.
Samuti nõudis EAS toetussumma kahes projektis tagasi ka illusionist Jürgen Veberilt, sest viimane rikkus oluliselt toetuse saamise tingimusi.
Harjo sõnul ei tule tahtlikku toetuste kurtarvitamist sageli ette. Kõige sagedamini tekib reeglite rikkumine teadmatusest. "Suur hulk [EASi] klientidest on ettevõtjad, kel on töö kõrvalt päris keeruline projekte koostada. Neil on teadlikkus madalam ja rikkumised kergemini tulema," selgitas ta. Avaliku sektori taotlejad eksivad vähem, sest on halduskoormusega harjunud.
Selleks, et teadlikkust suurendada ja klientide eksimusi vähendada, koolitab EAS kliente nii enne toetuse saamist kui peale toetuse saamist. "Enne taotlemist räägime klientidele sellest, mis on üldse toetuse eesmärk, milliseid tegevusi ja kulusid tohib teha, kuidas hankida. Kui toetusotsus käes, siis räägime kulude abikõlblikkusest, hankimisest, riigiabist, tulu teenimisest ja muust, mis kohaldub ning selgitame laiemalt eurotoetuste reegleid, sealhulgas otsuse sisu," selgitas Harjo.
Rahandusministeerium märgib ühes oma eurotoetustega seotud rikkumiste raportis, et pärast projekti lõppu on toetuse tagasi saamine toetuse saajal keeruline ja aeganõudev protsess ning paljudel juhtudel peab mitteabikõlblikud kulud Euroopa Komisjonile tagastama Eesti riik. Samuti avastatakse enamus rikkumisi pärast projekti lõppu ja seega on raha tagasisaamise protsent madal.
Ühest eurotoetuste rikkumisest rääkis hiljuti ka "Pealtnägija". Nimelt pole PRIA ikka veel tagasi saanud 95 000 eurot, mis poliitik Urbo Vaarmanni firma neilt välja pettis. See raha jääb ilmselt maksumaksja kanda. Pettus avastati 2014. aastal.
Samas on Eesti Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võrdluses teiste liikmesriikidega silma paistnud positiivselt, nagu märkis Ott Heinapuu. "Vaadates Eesti riigis esinevaid rikkumisi toetuste valdkonnas, saab kontrollisüsteeme pidada tõhusateks ja piisavateks."
Ligikaudu üks-kaks protsenti projektidest on sellised, milles Euroopa Komisjon esitab mingi määra ulatuses tagasinõude, kuna raha kasutamise reegleid on rikutud. Nagu nentis ka Harjo, nii kinnitas Heinapuu, et see tähendab enamasti tehnilisi eksimusi, mis enamasti ei ole pahatahtlikud. "Seetõttu ei ole tegu otsese väärkasutamisega kriminaalses mõttes."
Peamiselt tuvastavad ebakõlad toetuste kasutamisel siiski toetuse andjad (rakendusüksused, näiteks EAS ja KIK) ning auditid. 2014–2020 perioodil on tänavu juuni lõpu seisuga toetuse saajatelt mitteabikõlblikuks tunnistatud 0,26 protsenti eraldatud toetusest ehk ligikaudu üks miljon eurot.
"Tuleb täpsustada, et see summa ei ole mitte Eesti riigi jaoks kadunud, vaid toetuse saajad konkreetsete projektide raames on sellest rahast ilma jäänud. Eesti saab seda raha kasutada muude tegevuste rahastamiseks. Rikkumisega seotud summat ei tohi sama projekti raames kasutada, küll aga teistesse projektidesse suunata," selgitas Heinapuu.
Kolmas toetuste periood käib, kuid tulevik on hägune
Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest umbes 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks.
Mis saab 2021. aastal, ei oska keegi veel ennustada. Toetused jäävad endiselt, kuid millises mahus ja mis meetmetes, ei ole teada. Kindluse tagamiseks tuleb loota sellele, et poliitikud loovad läbimõeldud strateegiad, kuidas hoolitseda endises mahus e-teenuste eest, kuidas tagada teaduse positsioon ühiskonnas ja kuidas hoida üleval välisrahale rajatud osa Eestist.
Toimetaja: Greete Palmiste, Merit Maarits