Epp Ehand: idapartnerluse kohtumisel kumab Venemaa teema mitmeti läbi ({{commentsTotal}})

Kuigi idapartnerluse tippkohtumisel kinnitatakse, et tegemist on vaid idapartnerlusriike puudutava kohtumisega, kumab sealt ka Venemaa teema läbi.

Idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis lõppes deklaratsiooniga, milles Euroopa Liidu riigid ja kuus ühenduse idanaabrit kinnitavad jätkuvat ühist pühendumust arengukoostööle ja elu parandamisele piirkonnas. Ukraina ootas kohtumiselt selgemat toetussõnumit võimalikule liitumisperspektiivile tulevikus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu jaoks on idapartnerlus eelkõige uued teed, parem internet, uued töökohad ja igas mõttes parem elu naaberriikides.

Mitmed Lääne-Euroopa riigid ei taha ühenduse ittalaienemisest aga põhimõtteliselt mitte midagi teada. Hollandi jaoks tuli väga raskelt juba Ukraina assotsiatsioonileppe allkiri.

"Me peame neid aitama nende praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras, aga me peame ühtlasi olema selged tuleviku teemal," ütles Hollandi välisminister Halbe Zijlstra.

Allakirjutatud deklaratsioonis seisab, et Euroopa Liidu riigid tunnustavad idapartnerite Euroopa valikut ja toetavad nende püüdlusi.

"Ma oleksin eelistanud, et deklaratsiooni sõnastus oleks olnud ambitsioonikam, aga me otsustasime ühiselt, et meie ühtsuse näitamine on kõige olulisem eesmärk," sõnas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

"Ma olen väga rahul sellega, et täna meil on ühisdeklaratsioon olemas. Leida kuue idapartneri ja 28 Euroopa Liidu liikmesriigi vahel ühisosa, teades kui raske seis oli veel täna lõuna ajal. Ka see on olnud Eesti jaoks prioriteet ja mul on hea meel, et see idapartnerlus ei ole prioriteet mitte ainult Eesti või Balti riikide jaoks, vaid see on kogu Euroopale tähtis," rääkis Eesti peaminister Jüri Ratas.

Kohtumisele esmakordselt kutse saanud Valgevene president Aleksandr Lukašenko saatis enda asemel Brüsselisse välisministri Vladimir Makei. Tema sõnad näitavad, kui erinevalt idapartnerid Euroopa Liitu ja Venemaad näevad.

"Tahame oma partneritele pakkuda välja Euraasia integratsiooni ja Euroopa integratsiooni kombineerimist," teatas Makei.

Brüsselis viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand ütles, et ühisdeklaratsiooni sõnastus on tõlgendamise küsimus - kas klaasi nähakse pooltühjana või pooltäis.

"Sõnastus on täpselt selline, et need, kes tahavad uskuda, näevad, et kõik on võimalik. Need, kes ei taha midagi kuulda euroliidu laienemisest, saavad olla rahulikud, et midagi ei ole lubatud," märkis Ehand.

"Ukraina, Moldova, Gruusia oleksid kindlasti tahtnud kuulda midagi toekamat, samas oli ju ette teada, et idapartnerluse teema ei ole tegelikult laienemise teema. Nii et nad kirjutasid siin ju rahulikult alla ja lahkusid siiski naeratades," lisas ajakirjanik.

Ehandi sõnul pidid diplomaadid deklaratsioonis sõnu valima ka Armeenia ja Aserbaidžaani konflikti teemal.

Vastates küsimusele, kas idapartnerluse tippkohtumisel on juttu ka Venemaast, ütles Ehand, et kuigi kinnitatakse, et kohtumise keskmes on ikkagi idapartnerlusriikide tulevik, kumab Venemaa teema mitmes aspektis läbi.

"Ühelt poolt on paljude idapartnerlusriikide suhe Venemaaga oluliselt ambivalentsem kui Ukrainal, näiteks Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaan. Teisalt tuleb see teema sisse ka näiteks Venemaa agressioonis Ukraina vastu, näiteks Donald Tusk mõistis pressikonverentsil taaskord hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Samamoodi ütles Briti peaminister Theresa May oma saabumissõnades, et tuleb olla tähelepanelik Venemaa vaenuliku tegevuse suhtes," selgitas Ehand.

Toimetaja: Merili Nael



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: