Rene Kundla: valitsus peaks arvestama vaid laekunud trahvirahaga ({{commentsTotal}})

Alkoholiaktsiisi laekumine ja tõus on viimastel päevadel tekitanud valitsuses parajat piikide murdmist. Valitsuse töörahu huvides ei peaks eelarves arvestama kodanike halbu kombeid neid prognoosides, vaid kasutada tuleks üksnes reaalselt laekunud raha.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles nädal tagasi erakonna volikogul, et alkoholiaktsiisi tõus on vajalik alkoholitarbimise vähenemiseks. Jüri Ratas ütles järgmist: "Alkohol ei ole tarbekaup ega esmavajadus, selle liigtarvitamine lõhub meie peresid ja röövib inimeste elusid."

Olen Jüri Ratasega nõus, kuid sellisel juhul peab valitsus endale aru andma ka selles, et alkoholiaktsiis ei tohiks olla riigieelarve jaoks "esmatarbekaup". On ju kummaline, et valitsus planeerib eelarvesse inimeste pahesid ning kui inimesed ei rakenda neid vajalikul määral, siis tekivad valitsusperes vähese alkoholitarbimise tõttu tülid, mis röövivad aega.

Samamoodi ei tohiks olla ette planeeritavad tubakaaktsiis, hasartmängumaks, liiklustrahvid ja muu selline pahedest tulenev tulu. Ei peaks ju riigieelarvet tehes lootma inimestele, kes kasiinos olematu mänguõnne tõttu end purju joovad, liikluses kiiruse ületamisega vahele jäävad ja siis närviliselt suitsu tõmmates trahviotsust ootavad.

Selge on see, et inimesed siiski patustavad, kuid sellest laekuv raha peaks riigikassa jaoks olema n-ö tagantjärele arvestatav ehk näiteks 2020. aasta eelarvet vastu võttes saaks arvestada vaid selleks ajaks laekunud 2019. aasta paturahaga. Taibukamad kaasamõtlejad on jõudnud järeldusele, et kui me hakkame arvestama raha tagantjärele, siis jääb ju üks aasta laekumisi vahele. Usun, et paturahast vaba paastueelarve aasta tuleks kõigile kasuks.

Inimesed omalt poolt võiks aga jätta kurtmata, kui raske on nende elu, et nüüd peab sõitma Lätti alkoholi ostma. Vaadates sotsiaalmeedias sellelaadseid postitusi, taban end tahes-tahtmata mõttelt, et kas tõesti on neil inimestel kodus kõik niivõrd korras, et jääb aega ka alkoralliks. Kui see tõepoolest nii on, siis milleks kurta, järelikult oleme riigina jõudnud kunagi ihaldatud Soome heaolu tasemele.

Mõelge veidi sellele ajale tagasi, kui me seadsime endale põhjanaabreid eeskujuks, kuid samal ajal itsitasime vähem ja rohkem avalikult Soome vodkaturistide üle. Nüüd oleme ise muutumas lätlaste silmis samasugusteks. Võib-olla suudaksime minna hoopis teist teed ning tarbida alkoholi vähem, aga jätta sellest saadava tulu oma riigi eelarvesse.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: