Kadunud inimeste otsimisel osaleb üha rohkem vabatahtlikke
Igal aastal jääb Eestis kadunuks pea paarkümmend inimest. Otsingutesse panustavad viimastel aastatel üha aktiivsemalt politsei kõrval ka vabatahtlikud.
Kadunuks jäänute otsimisega tegelev sihtasutus Kadunud arendab projekti, mis kadunute otsimise lihtsamaks ja kiiremaks võiks muuta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Kuu aega tagasi läks Tartus kaduma 20-aastane Renet, kes ööklubist peolt tulles enam ühiselamusse sisse ei saanud. Ta leiti paar päeva hiljem, kahjuks juba surnuna. Vaid mõned päevad hiljem lahkus ühest Pärnu ööklubist 19-aastane Johannes, keda vabatahtlikud ja politsei tänaseni otsivad.
"Kohutavalt palju ületunde, vaadates läbi videosalvestisi, kus teda ei ole. Me ei tea tema, täna kui me räägime, me ei tea tema liikumissuunda endiselt. Kas see jääbki kesklinna piiridesse. Otsingud jätkuvad. Ta on vaja üles leida. Kuna Pärnu on selline linn, kus on ka veekogu, siis otsingud jätkuvad ka veekogul endiselt," nentis SA Kadunud tegevjuht Aare Rüütel.
Lisaks ööklubist teadmata suunas lahkuvatele noortele, saab politsei tihti teateid ka metsa kaduma läinud marjulistest ja näiteks vaimsete probleemide tõttu kodust lahkunud inimestest. Kõige raskem on aga otsida neid, kes on nö kaduma läinud omal soovil ja ei tahagi, et nad leitaks.
"Põhjuseid võib olla seal erinevaid alates tööalastest kuni koduste probleemideni välja ja nendega on see raskus, et nii nagu nad ei taha, et lähedased neid leiavad, varjavad nad kõigi eest ennast. Sellega on politseil päris palju tegemist," ütles Kagu politseijaoskonna juht Helmer Hallik.
Politsei sõnul on kadumisteateid aastas kokku umbes 3500. Enamus ehk umbes 3400 neist lahendatakse ära nö kontoris, kus helistamise ja uurimise abil kadunu asukoht välja selgitatakse. Maastikuotsinguid tuleb rakendada aastas umbes saja juhtumi puhul. Aeg on seejuures määrava tähtsusega.
"On täiesti müüt, kus arvatakse, et politsei hakkab inimest otsima peale teate saamist 24 tunni pärast. Mina tean, et me hakkame kohe otsima, sest iga juhtum võib olla ajakriitiline ja kui kohe ei nähta, et me oleme kusagil maastikul aktiivselt otsimas, siis see ei tähenda, et politsei ei otsi. Praegu on täpselt selline ilm, et
alajahtumine tuleb suht kiiresti ja see on mõne päeva küsimus," selgitas Kagu politseijaoskonna juht Helmer Hallik.
Just maastikuotsingutele kaasatakse tihti ka vabatahtlikud, keda on aasta-aastalt üha rohkem.
"Meie viimane maastikuotsing, hetkel kui me räägime, mis toimus Põlvamaal, seal oli kokku 90 inimest näiteks. Aga noh samas oli ka olukord selline, et otsisime 21-aastast tüdrukut. Mida nooremad inimesed, seda rohkem tuleb vabatahtlikke," kommenteeris SA Kadunud tegevjuht Rüütel.
"Emotsionaalsemad teemad, kus on ära kadunud lapsed, ära kadunud noored inimesed, teinekord ära kadunud väga eakad inimesed, et eks see mõjutab," lisas Hallik.
Kuid vabatahtlikud loodavad, et saavad politseid edaspidi veelgi rohkem aidata. Nimelt on sihtasutus Kadunud asunud kaardistama avalikku ruumi jälgivaid turvakaameraid, et nende salvestuste kättesaamine ja läbivaatamine tulevikus politseile hõlpsamaks muuta.
"Tehniliselt on tegemist sellise tavapärase videovalvesüsteemiga. Ainukene vahe on see, et videopildid salvestatakse meie serveritesse. Firmal või eraisikul on kaamera, millega ta valvab oma varandust, juhuslikult asub see kaamera tänaval ja salvestab ka avalikku pilti. Kui me saame kaameraomanikuga kaubale ja ta on nõus meiega seda pilti jagama, salvestame selle oma serveritesse ja vajadusel saame me seda pilti politseiga jagada," selgitas DigiSec OÜ juhatuse liige Kurmo Serglov.
DigiSec OÜ on turvaettevõte, mis on varemgi kadunud inimeste otsimisel sihtasutusega Kadunud koostööd teinud, näiteks ka hiljuti kadunud Reneti juhtumi puhul. Nemad on nõus pakkuma projekti jaoks tehnilist lahendust. Ideaalis peaks projekt hakkama toimima üle kogu Eesti ja lubama kadunute liikumisteed kindlaks teha vähemalt 24 tunniga.
Kuidas kõik täpsemalt toimima saab ja kui palju on eraettevõttel üldse võimalik ära teha, on paljuski siiski veel lahtine.
"Eks see inimeste teadlikkus sellest, seda me kindlasti üritamegi nüüd tõsta. Kui me oleme saanud eraisiku või firmaga kaubale, et ta on nõus seda kaamerapilti meiega jagama ja me selle oma serveritesse salvestame, siis sellele infole ligipääs on olemas ainult seadusest tulenevatel alustel politseil ja teistel riiklikel struktuuridel. Keegi kolmas isik sellele kindlasti ligi ei pääse ja kõik turvanõuded on tagatud," rõhutas Serglov.
Suuremates linnades on politseil siiski juba ka täna kiire ligipääs suurele osale turvakaamerapiltidele, mis salvestavad avalikku ruumi rahvarohketes kohtades. Tuleval nädalal kohtuvad politsei ja sihtasutuse Kadunud esindajad, et arutada, kas ja kuidas töösolev projekt kadunute otsimisel kasuks võiks tulla.
Toimetaja: Laur Viirand