Loomelinnaku juht: tsiklinaiste näitus ei olnud objektistav ega sobimatu ({{commentsTotal}})

Jaanus Juss on Telliskivi loomelinnaku asutaja ja juht.
Jaanus Juss on Telliskivi loomelinnaku asutaja ja juht. Autor/allikas: Telliskivi loomelinnak

Eesti tsiklinaiste näituse ennetähtajaline mahavõtmine Telliskivi loomelinnakus on tekitanud terve rea küsimusi, millele peame vastama. Oleme viivitanud, kuna soovisime eelnevalt näituse korraldajatega kohtuda, kuid kõik võtab aega. Telliskivi loomelinnaku juhina pean aga nüüd vajalikuks asju omalt poolt selgitada.

Protsess sai alguse minust. Palusin meie tiimil näituse korraldajatega läbi rääkida, et näituse ülevalolekuaega lühendada. Põhjuseks näituse tehnilise teostuse puudujäägid: loomelinnaku väligalerii sai loodud alles tänavu suvel ning kogemust seda karmimates ilmaoludes hallata meil polnud ja novembrikuu ilm tegi piltidega oma töö, kuna materjal, millele pildid olid trükitud, polnud piisavalt kvaliteetne.

Tsiklinaiste näitus oleks väärinud kvaliteetsemat väljapanekut ja ka meiepoolset paremat kureeritust. Soovime rääkida näituse autoritega läbi, kuidas seda ühiselt parimal viisil teha ning kinni pidada enda poolt lubatud eksponeerimise perioodist. Ilmselt tuleb ka hetkel üleval olev näitus uuesti trükkida ja kõvadel, ilmastikukindlatel alustel eksponeerida. 

Loomelinnaku esindaja tõi näitusega seotud inimestega suheldes välja põhjendamatud ja „pastakast välja imetud“ ettekäänded, mis on tänaseks oma elu elama hakanud. Kuidas see juhtus, analüüsime ettevõtte sees.

Kuid räägime kahest peamisest „põhjendust“, mis liikvel on – esmalt, et pildid olevat objektistavad, ja teiseks, et loomelinnak ei propageeri mootorsõidukeid.

Projekti ühe korraldaja sõnastatud soovid – julgustada naisi oma hobidega tegelema ning rahastada kalendri müügist Eesti motosporti – on igati positiivsed ja kirjutame neile alla. Pildid ei ole kuidagi objektistavad: neil pole kujutatud n-ö tsikleid kaunistavaid modelle, vaid iseteadlikke, iseseisvaid Eesti tsiklinaisi, kes on ka päriselt mootorratturid ja poseerivad oma mootorrataste kõrval ning oma rõivais. Naised pole piltidel ka sobimatult väljakutsuvad ega seksualiseeritud.

Ei ole meie soov võtta ühiskondliku moralisti rolli. Me ei tauni erinevaid identiteete ja nende eneseväljendust, ega ka erinevaid kunstiformaate ja edastusviise – erinevad kogukonnad ja skened oma imagote ja sõnumitega on meil teretulnud. Oleme proovinud toetada just stereotüüpide lõhkumist, hoida meie keskkonnas mitmekesisuse ja subkultuursuse aurat – seda kõike julgelt, aga lugupidavalt. 

Mootorsõidukitest niipalju, et kuigi vastab tõele, et üritame loomelinnaku siseala võimalikult mootorsõidukite vabana hoida (ainult kauba laadimised), puudutab see siiski igapäevast liiklemist, mitte erisündmusi ja kindlasti mitte antud näitust. On asju, mida meie linnakus ei tehta, aga see ei tähenda kindlasti, et mõni näitus või teatriükk seda kajastada ei saaks.

Loomelinnaku mõte on olla erinevate kogukondade vaba eneseväljendus ja ühislooming. Meie juures peaksid end hästi tundma mitmekesist sorti eneseväljendusviisid ja skened. Meie eesmärk ei ole eksponeerida vaid institutsionaalselt turvatud väljapanekuid. Me ei hinda kunsti kindlasti mitte meeldib/ei meeldi skaalal. Kõigile meeldimine ei ole kunagi olnud meie eesmärk.

Selge on aga see, et kunstiga sel viisil tegelemine on meile täesti uus suund, me ei olnud selleks tänaseni valmis. Peame leidma partnerid, kelle pädevus ja teadmised sedalaadi tegevust toetavad.

Meie soov on koos Dark Diamonds MC esindajatega mõelda, millist tehnilist lahendust voi alternatiivset pinda antud näitusele pakkuda, et seda räsivatele ilmastikuoludele vaatamata lubatud aja vältel eksponeerida. Ka on plaanis laiemas ringis arutelu, kuidas taoliste näituste ja kunstiprojektidega edaspidi targemini ümber käia – nii tehniliselt kui kommunikatsiooni osas.

Meid külastatakse aastas miljoneid kordi. Sellega kaasneb vastutus, millist avalikku ruumi neile inimestele pakume. Kui oleme loonud galeriipinna, kus eksponeerida kunsti, peame edaspidi tegema seda ka teadlikumalt ja kvaliteetsemalt. Õpime tehes. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Eesti keele riigieksam.

Emakeele eksami funktsionaalse lugemise osas enam õigekirja ei hinnata

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Haridusministeeriumi algatatud muudatus teeb muret Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, sest vaba õigekirja kasutus ühes emakeele eksami osas saadab nende hinnangul õpilastele vale signaali.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: