Jääaugust ei või enam piiramatult ahvenat õngitseda ({{commentsTotal}})

Ahven
Ahven Autor/allikas: Jarko Jaadla

Detsembrist jõustub keskkonnaministri määrus, mille olulisim uuendus on ahvenapüügile seatav päevalimiit.

Jõustuva määrusega kehtestatakse harrastuskalastajatele ahvenapüügil õngpüünistega kaaluline piirang – ühel kalastajal on ööpäevas lubatud püüda kuni 15 kg ahvenat.

Keskkonnaministeeriumi teatel aitab muudatus ohjeldada talvel jäält püüdvaid ahvenapüüdjaid, kes püüavad suures koguses ning hiljem püütu raha eest realiseerivad.

„Kehtestatud päevane ahvenakvoot on piisav, et kalast jagub nii endale kui ka pidulaua katteks. Seega ei riku piirang harrastuskalastajate õigusi ega võta neilt ära õigusi kalapüügiga endisel viisil tegeleda,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et musta kalaturu ohjeldamiseks on päevakogus olnud jutuks varemgi ning nüüd oli tagumine aeg otsus ära teha.

Harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringu põhjal püüavad harrastuskalastajad aastas merest ja Peipsi järvelt üle 800 tonni ahvenat. Kogus on suure tõenäosusega tegelikkuses suurem, sest aktiivseid harrastuskalastajaid on üle 60 000.

„Harrastuslik kalapüük ei tohiks olla midagi muud kui kirglik hobi ja mõnus ajaveetmine. Kui on soov kalakaupleja olla, siis tuleb seda teha kutselise kalurina, mitte hõlma alt,“ ütles Kiisler.

Määrusega kaasneb lisaks ahvenalimiidile veel mitmeid muudatusi kalastuskaartide osas. Näiteks kehtestatakse esmakordselt 2018. aastaks Võrtsjärvele nädalased kalastuskaardid kalapüügiks nakkevõrkudega, mis on jagatud järgmiselt - 25% kuuajalistest kaartidest jagatakse nädalastena kalastuskaartidena.

Püügitasude määramisel järgitakse sarnast loogikat nagu mere puhul, mistõttu tasu kuuajalise kalastuskaardi eest on 13 eurot ja nädalase eest 7 eurot.

Lisaks on ka õngejadaga püük mitte enam maakondade, vaid veealade lõikes jagatud. Nimetatud muudatusega ühtlustatakse õngejadaga püügiks lubatud kalastuskaartide andmine kaldavõrkude omaga. Muudatusega püügikoormust ei suurene.

Võrreldes 2017. aastaga pikendatakse kadiskapüügiks väljastatavate kalastuskaartide kehtivusaega senise 24 tunni asemel 48 tunni peale. Kahe aasta statistika näitab, et see püügivahend on hakanud tasapisi populaarsust koguma, mistõttu on kalastuskaardi pikendamine igati õigustatud. Tasu kalastuskaardi eest jääb samaks.

Toimetaja: Priit Luts



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: