AS Pere maksejõuetuse süüasja kohtuvaidluses peavad advokaadid kaitsekõne
Harju maakohus kuulas teisipäeval AS-i Pere maksejõuetuse põhjustamise kriminaalasjas advokaatide kaitsekõnet ning jätkub sellega 15. jaanuaril.
Kohtuvaidluses pidas oma kaitsekõne tsiviilkostja Karl Liivapuu esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv, kelle sõnul peab Karl Liivapuu Pere AS-i pankrotihalduri poolt esitatud hagi põhjendamatuks.
Vandeadvokaat Aivar Pilve selgituste kohaselt taotlesid nad süüasja kohtuliku arutamisi alguses jaanuaris 2017 prokurörilt ja kohtult Liivapuu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist ja kriminaalasja lõpetamist otstarbekuse põhimõttel.
Prokurör nõustus kaitsja taotlusega ning esitas kohtule vastava taotluse, mille maakohus 23. jaanuaril oma määrusega lõpetas. Liivapuu pidi seetõttu tasuma riigi tuludesse 10 000 eurot.
Kohus nõustus kaitsja ja prokuröri seisukohaga, et Liivapuu suhtes puudub avalik menetlushuvi ja tema eeldatav süü ei ole suur ning seejuures arvestas kohus ka asjaolu, et Liivapuu andis kohtumenetluses põhjalikke ja usaldusväärseid ütlusi Pere AS-i majandustegevuse korraldamise ja juhtimise korraldamise kohta.
Pilve sõnul nähtub asjas kogutud tõenditest, et Liivapuu ei ole nõukogu liikmena Pere AS-i tütarühingute asutamiseks, ettevõtte ümber struktureerimiseks ja kinnistute ja kaubamärkide võõrandamiseks otsuse tegemisel rikkunud nõukogu liikme hoolsuskohustust ning seetõttu ei saa ta nõukogu liikmena vastutada järgnevate tehingutega väidetavalt tekitatud kahju eest.
Praegu on Liivapuu kui endine nõukogu liige kannatanu Pere AS-i pankrotihalduri taotlusel kaasatud menetlusse tsiviilkostjana ning halduri poolt on esitatud Pere AS-i kaubamärkide võõrandamisega tekitatud väidetava kahju hüvitamiseks 200 000 eurot.
Pilve kinnitusel on hagi põhjendamatu ja tõendamata, sest kogu menetluse jooksul pole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaubamärkide sellist väärtust ja maksumust.
"Hagis on kaubamärkide väärtus käsitletud vahemikus 50 000-200 000 eurot ning samas pole mõistetav, millest kahjunõude suurus tuleneb," nentis Pilv.
Pilv taotles kohtuvaidluses Liivapuu suhtes hagi läbi vaatamata jätmist põhjendusega, et Liivapuule pole oportuniteedi kohaldamisel pandud kohustust kahju hüvitamiseks ja hagi põhjendatuse korral kuulub see rahuldamisele süüdistatavate suhtes.
Kui kohus tsiviilkostja seisukoha ja seaduse tõlgendusega ei nõustu, siis alternatiivselt on advokaat taotlenud Liivapuu suhtes hagi rahuldamata jätmist selle põhjendamatuse ja tõendamatuse alusel.
Kõigi süüdistatavate kaitsjate Andrei Svištši, Villy Lopmani ja Ramon Raski nimel peab kaitsekõne Tarmo Peterson ja jätkab kaitsekõnega 15. jaanuaril.
Prokurör taotles Kilgile osaliselt reaalset vanglakaristust
Esmaspäeval alanud kohtuvaidluses taotles prokurör Kairi Kaldoja ettevõtja Rein Kilgile ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda üks kuu. Karistuse ülejäänud osa ehk üks aasta ja viis kuud tuleb Kilgile mõista prokuröri hinnangul kaheaastase katseajaga.
Ühtlasi leidis prokurör, et Kilgile tuleb lisakaristusena kohaldada kolmeks aastaks keeldu töötada äriühingu juhina.
Jaanuaris kohtu ette astunud Kilk ütles, et ta ei tunnista end süüdi, oma süüd eitasid ka tema kaassüüdistatavad.
Koos Kilgiga on kohtu ees süüdistatuna AS-i Pere maksujõuetuse põhjustamises Kaie Raig ja Neeme Raig ning süüdistatuna sellele kaasaaitamises Kristjan Oolo.
Alguses oli kohtu all ka Karl Liivapuu, kuid tema suhtes lõpetas kohus menetluse otstarbekuse kaalutlustel juba aasta alguses. Samas kaasati ta pankrotihalduri taotlusel menetlusse tsiviilkostjana.
Prokurör taotles Neeme Raigile rahalist karistust 5106 eurot, Kaie Raigile 1800 eurot ja Oolole 4479 eurot.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul on selles kriminaalasjas tehtav lahend märgilise tähtsusega.
"On väga oluline, millise signaali kohus majandussektorile annab, sest sellest sõltub, kuidas ta ettevõtjaid maksejõuetuse olukorras käituma suunab. Olukorras, kus ettevõttel ei käi oma kohustustest enam jõud üle ja nende täitmiseks vara ei jätku, on korrektne käitumine teavitada võlausaldajaid raskuste ilmnemisest ja võtta pankrotiavalduse näol vastutus," ütles Kaldoja.
Tema sõnul ei saa riik sellises maksejõuetuse olukorras aktsepteerida varade võõrandamist nende kinkimise, müümise või muu tehingu näol.
"Prokuratuuri esitatud tõenditele tuginedes oli AS-i Pere varade võõrandamise ajal maksejõuetuse olukorras ja selle asemel, et esitada pankrotiavaldus, loodi tütarettevõtted, panustati nendesse rahaliselt ja seejärel võõrandati kogu vara neile. AS-ile Pere jäid vaid nõuded ostjatelt, mille tasumiseks aga vara AS-il Pere enam ei olnud,“ lisas Kaldoja.
"Majandussektorit puudutav jääb sageli tsiviilõiguslike vaidluste tasandile, mistõttu saab kriminaalkohus nüüd omakorda anda ausatele ettevõtjatele märku, kas neil on põhjust sellistes olukordades loota ka riigi kaitsele kriminaalõiguslike meetmete näol või mitte. Tõendid on kohtule esitatud ja prokuratuuri hinnangul on süüdistatavate süü tõendatud. Lõpliku seisukoha selles osas võtab aga loomulikult kohus," ütles Kaldoja.
Süüdistus
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt oli AS Pere 2012. aasta veebruaris olukorras, kus aktsiaselts ei olnud võimeline enam täitma oma kohustusi ning AS-i nõukogu liikmed asutasid tütarettevõtte ja tõstsid sinna üle aktsiaseltsile kuuluvad kinnisasjad koos tehase sisseseadega ning kaubamärgid.
Samas jätsid nõukogu liikmed kindlaks määramata tehingu tingimused ning ei kontrollinud, millistel tingimustel juhatus kinnistud ja kaubamärgid võõrandab ning kas juhatus tagab võõrandajale müügihinna laekumise.
Süüdistuse kohaselt sõlmis aktsiaseltsi juhatuse liige nõukogu otsuse alusel varatu tütarettevõttega kinkelise iseloomuga kinnistute ja kaubamärkide müügilepingu alla vara turuhinna ning ostuhinna laekumist tagamata.
Kogu majandustegevuseks vajaliku vara võõrandamisega, millest aktsiaseltsile raha ei laekunud, põhjustati aktsiaseltsi maksejõuetus, mistõttu 2012. aasta oktoobris kuulutas kohus välja aktsiaseltsi pankroti, märkis süüdistus.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Kilk peab süüdistust absurdseks
Kilk on ERR.ee-le öelnud, et süüdistuses heidetakse ette AS-ile Pere 100-protsendilise tütarühingu asutamist ning tütarühingule varade üleandmist.
"Tütarühingu asutamises ja tütarühingule varade üleandmises ei ole midagi ebaseaduslikku ega isegi ebatavalist, kui tütarühingu 100-protsendiline osalus jääb kuuluma emaühingule. Täpselt nii see käesoleval juhul oli – Pere oli ja jäi LT Pagari 100-protsendiliseks omanikuks ning LT Pagar jäi kinnistute 100 protsendi omanikuks," selgitas Kilk.
Kilgi sõnul jääb antud juhul arusaamatuks, keda ja kuidas selline tegevus kahjustab. "Ei ole mitte väheoluline, et raha varade müügist laekus samuti Pere pankrotipessa ning veel suuremas summas, kui on varade väärtuseks hinnanud prokuratuur," tõdes Kilk.
"Mõistusevastane ning ausalt öeldes piinlik on sellist etteheidet Eesti vabariigi nimel koostatud süüdistusest lugeda. Tütarühingu asutamine ja tütarühingule varade üleandmine on tavapärane ja lubatav tegevus, mida praktiseeritakse laialdaselt ja igapäevaselt," kinnitas Kilk.
Kilk selgitas, et kui mingi vara X (nt kinnistu) asendub 100-protsendilise osalusega tütarühingus, kes oli ja jäi varade omanikuks ning kellel muud kohustused puudusid, siis ei saa see ju kuidagi põhjustada emaühingu maksejõuetust, kuid prokuratuuri esindaja Eesti Vabariigi nimel arvab paraku teisiti.
"Süüdistuses räägitakse ebamääraselt ka tehase rendileandmisest, kuid milline tähendus sellel tervikuna on, ma tõesti aru ei saa. Puudub igasugune analüüs, kas tehase rendileandmine oli kasulik või kahjulik. Ei oska täpsemalt kommenteerida," ütles Kilk.
Kilk kinnitas, et Eesti õigussüsteemis tal tervikuna kahtlusi pole, isegi kui mõne selle esindaja teadmised majandusest põhinevad Vilde "Pisuhännast" - igasugune äri on teistel naha üle kõrvade tõmbamine jms.
"Süüdistus on alusetu ja isegi absurdne. Jään ootama kohtu seisukohavõttu," ütles Kilk.
Toimetaja: Marek Kuul