Kusmin: RKAS pole piisavalt tempokalt kinnisvara üle võtnud ({{commentsTotal}})

Kati Kusmin.
Kati Kusmin. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigi Kinnisvara AS-is uuel nädalal juhatuse esimehena tööd alustav Kati Kusmin rääkis ERR-ile antud intervjuus, et näeb oma esimese ülesandena ministeeriumidelt ja riigiastutustelt kinnisvara tempokamat üle võtmist. Samuti leiab uus juht, et paljud probleemid RKAS-i ja ministeeriumide vahel on tulenenud kommunikatsioonivigadest.

Kõigepealt, kuidas te hindate RKAS-i seni tehtut - millised on suuremad kordaminekud ja mis võiks olla teisiti?

Mul on praegu ikkagi kõrvaltvaataja pilk. Mis mulle tundub, et on hästi tehtud, et kui kunagi aastal 2001 Riigi Kinnisvara asutati, siis põhieesmärk oli ju riigi kinnisvara koondamine ühte ettevõttesse või ühte kompetentsikeskusesse, nagu teda on nimetatud. Sellega iseenesest on tegutsetud - võib-olla see tempo pole olnud piisav, aga sellega samm-sammult on tegeletud.

Mis positiivse poole pealt välja tuua, on kinnisvaraarenduse pool. Uued suured objektid, olgu siis ERM või ministeeriumide hoone, on Eesti mõistes väga mastaapsed projektid ja nendega on minu meelest väga kenasti hakkama saadud.

Avalikkuses pole võib-olla nii palju tähelepanu pööratud Riigi Kinnisvara rollile valdkonna vedurina, siin on ka innovatsiooniasju, mis nad on eest vedanud. Selles osas on nad päris tublid olnud.

Kui te nüüd tööle asute, siis millised on teie esimesed plaanid - mis vajaks kõige esimesena sekkumist, uuendust või muutust?

Arvan, et operatiivülesandeid ma kindlasti praegu ei oska nimetada, aga üks põhitegevus, mis kindlasti on ju ka nõukogu poolt välja toodud, on riigi kinnisvara koondamine, ministeeriumidelt ja riigiasutustelt Riigi Kinnisvarasse üle võtmine. See tempo pole olnud päris selline nagu algselt planeeriti. Viimastel aastatel on küll plaanitud teatud kogus pinda ja ruutmeetreid üle võtta, aga päriselt ei ole see realiseerunud.

Siin kindlasti tuleb vaadata, kuidas seda protsessi kiirendada ja lõpule viia, võib-olla tuleb kasutada lihtsalt veidi teistsuguseid meetodeid. Kindlasti see riigi kinnisvara üle võtmine või haldusse võtmine on üks põhisuund.

Ja mis on ka meediasse ju sattunud, on natuke arusaamatusi või konfliktseid kohti. Kindlasti RKAS-i ja ministeeriumi koostöös tuleb ootusi täpsustada, et mida üks või teine osapool ootab või vajab, kuidas seda tehakse. Mulle tundub, et siin on hästi palju olnud ka puhtalt kommunikatsiooniprobleeme. Selle poolega kindlasti tuleb tegelda. Mis puudutab kinnisvarahalduse poolt üldse, et klienditeeninduse taset tõsta - need on põhisuunad, mis ma täna näen ja tean, millega tuleb tegelda.

Mis saab RKASi maapiirkondade kinnisvarast, vanadest sovhoosihoonetest ja muust sellisest?

Siin võib välja tuua kaks asja. Kogu see protsess on selline, et kui mõni ministeerium annab teatud osa oma objekte üle, tehakse ülevaatus, et mis on vajalik ja mis ei ole. Põhimõtteliselt antakse Riigi Kinnisvarale üle ka päris palju sellist kinnisvara, mille puhul on ülevaatamise protsessis selgunud, et tegelikult seda ikkagi vaja ei ole. Siis on RKAS-i ülesanne on see vara kas kohe realiseerida või korda teha ja realiseerida. Sellist vara üle jääb ja seda tuleb müüa.

Üleandmise positiivne külg on see, et minu arvates sunnivad sellised üleandmised ka üleandjat või ministeeriumi vaatama, kas saab äkki efektiivsemal pinnal hakkama, kas saab kuidagi oma inimesi koondada mingitesse kohtadesse kokku. Eks siis tuleb leida uued omanikud sellele varale.

Teine asi, mis selle teemaga haakub - ma tean, et see protsess on juba algatatud -, on eri maakondades riigi funktsioonide täitmise koondamine riigimajadesse või ühte hoonesse, ühele pinnale. See on ka koht, kus Riigi Kinnisvara saab kindlasti kaasa rääkida.

Mis võiks saada Patarei merekindlusest, on teil sellest oma nägemus?

Täna mul kindlasti oma nägemust ei ole. Ma saan aru, et see on avalikkusele palju huvi pakkuv objekt ja selle üle muretsetakse. Kindlasti on huvi, et ta saaks lähitulevikus hea funktsiooni, aga täna kindlasti ei ole mul piisavalt infot, et sellel teemal kaasa rääkida või arvamust avaldada.

Riigikontroll ütles umbes aasta eest, et riigi kinnisvara kasutatakse ebatõhusalt ja paljud riigi hooned lagunevad. Mida selleks teha, et see nii ei oleks, või on olukord aastaga paranenud?

Tõenäoliselt on aastaga asi paranenud küll, aga siin peab vaatama, et see on ka mõnes mõttes ajaga võidujooks. Alati peab vaatama, kui palju on ressurssi selle vara kordategemiseks. Kindlasti see on RKAS-i ülesanne ja see on seesama, millele alguses tähelepanu juhtisin, ehk vara üleandmine.

Riigi Kinnisvaral on kindlasti tõhusam ja ülevaatlikum seda vara kas korrastada või realiseerida või eri funktsioone ühele pinnale koondada. Aga siin tuleb vaadata, et kõige korraga tegemist ei kannata riigi rahakott välja, tulebki seada prioriteedid, mis on kiirem, tähtsam ja vajalikum.

Kriitikat on tulnud ka konkurentsiametist, kes on öelnud, et RKASon riigiasutuste kontoripindade üürimisel eelisseisus ja soovitanud, et see valdkond tuleks konkurentsile avada. Kuidas teie sellesse soovitusse suhtute?

Ma ei oska seda konkreetset juhtumit kommenteerida, ma ei ole piisavalt tuttav sellega, aga üleüldises mõttes peab Riigi Kinnisvara igal juhul tagama võimalikult optimaalse lahenduse selle pinna väljaüürimisel. Kvaliteet ja hind peavad olema vastavuses tellija ehk ministeeriumi ootustega.

Rahandusministeerium peaks varsti saama valmis RKASi tegevusvormi analüüsi ja tegema ettepanekuid selle toimimise muutmiseks. Mida te sellest ootate?

Ma ei ole kursis, aga tean, et see analüüs tõepoolest on valmimas ja puudutab seda, milline tegevusvorm oleks riigi vaatevinklist kõige optimaalsem. Ootan isegi huviga, millised lahendusvariandid välja pakutakse. Sõltumata tulemustest peab Riigi Kinnisvara olemasolevas olukorras toime tulema ja ma annan endale aru, et sellised rollikonfliktid seal tegevuses on. Aga see ongi minu jaoks seda huvitavam, et kuidas piirangute tingimustes tegelikult hea lahendus saavutada.

Kokkuvõtteks, kas organisatsioon, kuhu te suundute, on teie hinnangul heas seisukorras või vajab pigem reformimist? Milline on RKAS-i hetkeseis?
Ütleksin nii, et äriliselt on ta heas seisukorras tegelikult, tegemist on äriliselt tugeva ettevõttega. Kas seda just reformimiseks nimetada, aga mida kindlasti saab tõhustada, on efektiivsus. Kas või juhtimisprotsesse ja kindlasti kommunikatsiooni osa kliendi või teenusepakkuja suhete osas, et see suhe oleks võimalikult selge. Kindlasti tuleb tõsta ettevõtte usaldusväärsust oma klientide silmis. Kas ta nüüd on reform - ma ei usu, et just reform -, aga teatud valdkondi kindlasti tuleb tõhustada.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: