Erik Gamzejev: erakonnad ei peaks käituma kiirlaenukontori kombel ({{commentsTotal}})

Kasutades valimiskampaanaiates häälte õngitsemisel üha sagedamini püsisöödana selliseid väljendid nagu „tasuta“ ja „rohkem raha kätte“ kipub erakondade turundus võtma malli kiirlaenukontoritelt, märgib Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Erakonnad ei tohiks valijate häälte võitmisel käituda sarnaselt nende firmadega, kes paiskavad välja loosunglikke lubadusi, mida vaid riivamisi ja pealesurutud lisatingimustel on kavas täita. 

Teate ju küll neid päevast päeva korduvaid reklaame, kus pidevalt midagi suures kirjas tasuta lubatakse: kõneajast kuni selleni välja, et pikkadele vorstikangidele lüüakse peale kiri, et 100 grammi on nüüd tasuta.

Tegelikult ju ei saa raha maksmata midagi. Sideteenuste puhul näiteks tuleb end aastateks kliendiks siduda ja maksta see lubatud tasuta kuu ise tagantjärele kuhjaga kinni.

Müügitrikkide leiutamisel (mis otsekohesemalt öeldes on lihtsameelsemate kundede lollitamine) piire ei ole. Üks majutusasutus näiteks lubas kord tasuta hotellituba. Kuid tingimusel, et ostetakse õhtusöök, mille hind oli muidugi mitu korda suurem ööbimise letihinnast.

Poliitikud seadsid mõned aastad tagasi piiranguid kiirlaenureklaamidele, mis ajasid finantsvahenduse termineid ja nüansse mittetundvatel inimestel pea nõnda sassi, et nad panid lepingule käe alla, saamata isegi aru, millise koorma nad oma õlule võtsid.

Samas on ka erakonnad ise enda turundamisel üha rohkem liikunud sarnasele libedale teele. Sellised väljendid nagu „tasuta“ ja „rohkem raha kätte“ kipuvad valimisreklaamides kujunema püsisöödaks, millega valijate hääli õngitseda. Justkui oleks üles leitud aastaid kadunud olnud võlukepike, mille üks liigutus muudab kõigi elu imeväel paremaks.

Ravimite puhul tuleb kirja panna üksikasjalikud hoiatused selle kohta, millised negatiivsed kõrvalmõjud ühe või teiste arstimi manustamisega võivad kaasneda.

Poliitiliste lubaduste puhul sellist kohustust pole ja seda ei tehta üldjuhul ka heast tavast tulenevalt. Ometigi võinuks näiteks nii maakondliku tasuta bussiliikluse kui ka maksuvaba tulu suurendamisega seoses rääkida ka üksikasjalikumalt, mida need ideed täpsemalt kaasa toovad. Sel juhul ei oleks ootusi ülemäära kõrgeks aetud ning segadust oleks vähem. Ideede elluviijatel endil oleks kaasnevad probleemid ja nende lahendamisteed paremini läbi mõeldud ning ühiskond laiemalt nendeks olulisteks muutusteks ette valmistatud.

Praegu sajavad aga negatiivsed mõjud ootamatu rahena alla ning tõenäoliselt parimatest kavatsustest ette võetud algatused on kergesti rünnatavad.

Kõvasti on pahameelt teeninud ka pärast äsjaseid valimisi paljudes linnades ja valdades vallandunud omavalitsusjuhtide palgatõusuralli. Tegelikult pole selles midagi ootamatut. Eestis on palgatase kerkinud aastaid järjest. Paljude linnapeade ja vallavanemate palgad on aga olnud külmutatud, kuna on peljatud, et nende kergitamine valimiste-eelsetel aastatel võiks kaasa tuua häältekadu.

Nii ongi oodatud ajani, mil valimised jäävad selja taha, et siis teha korraga üks suurem tõus: osalt eelnevate aastate eest tagantjärele ja ühtlasi ka eelseisvate aastate eest ette. Siis ei pea järgmise perioodi jooksul palka liigutama lootuses, et nelja aasta pärast ei mäleta enamik valijad seekordset hüpet. Valimisprogrammidesse seda kirjutada tavaks pole.

Praeguse ajastuse juures jääb aga veel lisaks mulje, justkui oleks palgatõus suure kuhjaga kompensatsioon selle eest, et üle 2100 euro teenivad inimesed peavad hakkama uuest aastast senisest rohkem tulumaksuks loovutama. Ei jää just head muljet sotsiaalsest solidaarsusest.

Ent miks peaks omavalitsusjuhi palga kergitamine olema justkui valgust kartev tegu? See ei ole lihtne töö ja neid inimesi, kes sellega hästi toime tuleksid, pole Eestis just üleliia palju. Miks ei võiks  erakond või valimisliit juba kampaania ajal tuua avalikkuse ette palga, mille vääriliseks nad linnapea ja volikogu esimehe ametit peavad. Kui näha veidigi vaeva põhjendamisega, siis ei tohiks olla põhjust karta, et seetõttu hääled tulemata jääksid. Küll aga poleks praegu piinlikkust tekitavaid selgitusi stiilis, et palk tõuseb heade valimistulemuste ja muu säärase eest.

Kas vajame ka nii-öelda poliitilist tarbijakaitset, mis aitaks säästa valijaid üle võlli minevate lubaduste ja nende elluviimisega kaasnevate lahti rääkimata halbade üllatuste eest? Ilmselt mitte, sest igasugust reguleerimist ja kontrolli on niigi paljuvõitu. Küll aga võiks parim vaktsiin populismi vastu olla valijate endi suurem kriitiline meel ja soov küsida pidevalt: „Kuidas?“

Mõistetav, et poliitikutele meeldib ikka edastada valijatele meeldivaid sõnumeid. Lootusetu oleks ju saavutada valimistel edu teise äärmusesse ulatuva loosungitega, et ajame maksusüsteemi segaseks, pöörame bussiliikluse pea peale ja tõstame järsult linnajuhtide palku. Ent mitmesuguste algatuste mõjusid ja seoseid tasuks põhjalikumalt selgitada, hoidudes kiirlaenukontoritele omasest hurraaoptimismist ja ebameeldivamate asjaolude peitu jätmisest. 

Nende valijate hulk, kes sellist argumenteeritud poliitilist turundust hindaksid, ei ole Eestis usutavasti sugugi väike. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

 

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ARVAMUS
reformierakonna valimised
uudised
Kaia Iva.

Iva: ELis sündis esimene ligipääsetavuse direktiiv, kuid pikk tee on minna

Euroopa Liit leppis neljapäeval Eesti eesistumise viimasel sotsiaalministrite kohtumisel kokku puuetega inimeste ligipääsetavuse direktiivis. Kuna terve ligipääsetavuse valdkonna reguleerimine oli liiga suur amps, võeti eelnõu koostamisel suur hulk olulistest teemadest välja, rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ERR.ee-le antud intervjuus.

uudised
hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: