Talis Tobreluts: brändrahnudest 94-miljardilise suurkorporatsioonini ({{commentsTotal}})

Talis Tobreluts.
Talis Tobreluts. Autor/allikas: Jaanus Jagomägi / Thorgate

Kuigi paljukõneldud uue Eesti brändi peamise kasutajana nähakse ettevõtjaid, tõi hoopis riigi enda järjepidev ja tugevusi rõhutav kommunikatsioon meieni 94-miljardilise käibega suurkorporatsiooni, kirjutab digitooteagentuuri Thorgate turundusjuht Talis Tobreluts.

Avalikkus peksis uue brändisüsteemi loojaid siltidega „oksendav kilpkonn“, „nuttev siil“ ja „mõttetu käkk“ ning seda tegelikult loojate endi valearvestuse tõttu. Uut brändi lansseerides logo meenutava kujunduselemendi nõnda prominentne esitlemine kurikuulsal kotil ja presentatsioonidel oli justkui härjale punase rätiku näitamine.

Paljud eestlased said küll ilma reklaamirahata koheselt informeeritud, kuid millise hinna eest? Kui logoks tituleeritud kujunduselement ületas meediakünnise, siis minu hinnangul sai ebaõiglaselt vähe tähelepanu asja tuum – sadade tarkade ajude töö ja kümnete asutuste kokkuleppe tulemusena loodi Eesti riigile skaleeritav brändiplatvorm ühes sõnumite ja visuaalidega. 

Pensionile saadetud eelmise Eesti brändi „Welcome to Estonia“ töörühma liige, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur ja minu õppejõud Tartu Ülikoolist Margit Keller kirjutas oma Facebooki ajajoonele uue brändi lansseerimise päeval tabavalt: „Ja täna tunnen täpselt samuti (olemata küll asjaga mitte kuidagi seotud), nagu ka tookord: et üks element suuremas tervikus on kaaperdanud kogu kontseptsiooni. Tollal varastas Welcome-märk kogu show. Lõpuni vussi kõik ei läinud, kuid päriselt lendama ka ei hakanud. Nüüd on roheline vormitu asjandus odaval riidest kotil kontekstist eemaldunud, tootnud tundidega massidena tarbijafolkloori ja ähvardab koloniseerida brändi kogu territooriumi.“

Riik loob vajaliku fooni

Kuigi eelmist brändi kasutas umbes 4 protsenti ettevõtetest ja tegijatel on soov motiveerida oluliselt suuremat hulka ettevõtjaid uut brändi kasutama, siis tegelikult toob minu hinnangul hoopis rohkem kasu, kui riik kasutab ise jõuliselt oma loodud brändi tööriistakasti ja viib Eesti väärtuspakkumise koordineeritult maailma, luues ettevõtetele võimalikult soodsa pinnase kasvada.

Minu valdkonna äris on uute klientide leidmine võimalik vaid tänu tutvustele ja soovitustele või siis jääb üle oodata, kuni huvitatud osaline meiega ise ühendust võtab. Küll aga ei tähenda see magava kassi ja hiire võrdlust. Kuna aga Eesti riik on puhta looduskeskkonna kõrval tugevalt reklaaminud ka e-riigi väärtuspakkumist - e-residentsus, e-maksuamet, e-valimised, on meie digikuvand maailmas piisavalt hea. 

Lausa nii hea, et rahvusvaheliselt väga tuntud ettevõtte esindaja otsustas leida teenusepakkuja just Eestist pärast seda, kui ta guugeldas „Estonia software development companies“. Kõlab loogiliselt, kuid tegelikkuses tuleb sellise kaliibriga ettevõteteni jõudmiseks tegeleda järjepidevalt kommunikatsiooniga, toetudes ühtsetele sõnumitele.

Rahnudest 94-miljardilise käibega suurkorporatsioonini jõudmise retsept on tegelikult lihtne: viis osa koordineeritud e-riigi promo, kolm osa otsingumootorite optimeerimist (SEO) ja kaks osa õnne. 

Maksame rahnud osaliselt kinni

Ühe ajalehe toimetuse hinnangul pidanuks ettevõtjad ise oma märgi eest maksma, kuid ettevõtjad maksavad Eesti brändi osaliselt ja kaudselt maksudena nagunii kinni. 

Kui eelmises näites ei saa ma veel rääkida konkreetsetest numbritest, siis õnneks otsustas teinegi välismaine ettevõte, sel korral investeerimisfirma, otsida partnerit Eestist, guugeldades „Estonia Python development“. Need kolm sõna tõid meile väga huvitava projekti ja üle 70 000 euro. 

Kui nüüd Eesti brändi arenduse esimene etapp läks ajakirjandusest läbi käinud numbritele tuginedes maksma 280 000 eurot, siis paari eelnevat näidet arvestades ei kulugi ettevõtjatel väga palju aega, et see maksudena riigile tagasi tuua. Kui iga Eesti ettevõte maksab tänu Eesti brändile saadud kasust maksudena keskmiselt 3 eurot, on riik selle projektiga juba plussis.

Rohkem positiivsust

Kokkuvõttena ja objektiivsuse huvides on oluline rõhutada, et Eesti IT-ettevõtete guugeldamise käivitava jõu allikat on keeruline üheselt tuvastada – vahest on mõni võtmeisik isiklikult Eestiga seotud, ja kogu au ei tohiks anda ei eelmisele ega ka uuele Eesti brändile.

Kuid selge on ka see, et ühte kohta tilkuv vesi uuristab augu kivisse. Seetõttu on oluline leppida kokku ühtsetes sõnumites ja neid pidevalt levitada: brand.estonia.ee on ju vaid tööriist, kasutavad seda siiski inimesed ja vaid siis, kui nad seda tahavad või kui kasu on tõendatud ja piisav.

Lisaks, kuna vingumist ja negatiivseid emotsioone on tänapäeval liiga palju, teen siinkohal üleskutse rääkida üha rohkem ka sellest, mis on hästi, olgu see seotud Eesti brändi, Eesti ilma või millega tahes. •

Artikli autor töötas aastatel 2015-2017 EASis ja kuulus Eesti bränditiimi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

 

Toimetaja: Rain Kooli



Eesti keele riigieksam.

Emakeele eksami funktsionaalse lugemise osas enam õigekirja ei hinnata

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Haridusministeeriumi algatatud muudatus teeb muret Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, sest vaba õigekirja kasutus ühes emakeele eksami osas saadab nende hinnangul õpilastele vale signaali.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: