Vitsur: tuleval aastal me selliseid majanduskasvu numbreid ei näe ({{commentsTotal}})

Heido Vitsur
Heido Vitsur Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Nelja protsenti ületav majanduskasv oli ootuspärane, kuid järgmisel aastal me selliseid numbreid kindlasti ei näe, prognoosis majandusanalüütik Heido Vitsur. SEB panga analüütiku Mihkel Nestori hinnangul olnuks majanduskasv ilma riigi investeeringute kasvuta olnud kesine.

"Et meil see aasta hästi läheb, on juba muutunud kindlaks tõeks - me usume, et meil läheb väga hästi, ja eks lähebki. Nii et nelja protsendi suurune ja natuke suurem majanduskasv oli arvatavasti kõigile täiesti ootuspärane," ütles Vitsur ERRile.

Kui vaadata tegevusalade järgi, ei olnud Vitsuri sõnul ka mingit saladust, et ehitus kasvas ilmselt kõige jõudsamalt ja sellele järgnesid kohe info-, side- ja mäetööstus, sest mäetööstus oli möödunud aastal hindade tõttu üsna viletsas seisus, aga info ja side on meil alati hästi kasvanud. Seega oli kõik ootuspärane.

Ainult hulgi- ja jaekaubanduse nõrgem tulemus või isegi väike tagasiminek töötasu kasvude foonil oli majandusanalüütiku hinnangul natuke üllatav.

Vitsur märkis, et suurema osa majanduskasvust andis baasiefekt.

"Möödunud aasta oli meil üsna närune ja nõrga aastaga võrreldes on suhteliselt lihtne saavutada ka head kasvunumbrit. Kuivõrd see aasta on tugev ja isegi väga tugev, siis tuleval aastal selliseid numbreid me kindlasti ei näe. Loota on siiski, et nad on üsna positiivsed, aga siiski protsendipunkti või pooleteise võrra madalamad," prognoosis ta.

Kolmapäeval avaldas statistikaamet, et keskmine palk kerkis kolmandas kvartalis 1201 euroni. Selle kohta ütles Vitsur, et palgakasva pidurdumist on prognoositud ja oodatud juba mitu aastat, sest seesugune kasv on Euroopas sellise arengutasemega riigi jaoks nagu Eesti üsna pretsedenditu.

"Veel arenenumates riikides kasvab [palk] protsendi, kui sedagi. Aga me oleme sellises imelikus ruumis - esiteks on meil palkadega väga tugevad konkurendid nii läänes kui ka põhjas ja teiseks meie tööjõuturg pingestub. Nii et see pingestumine, hea majanduskasv ja tugevad konkurendid igal pool suruvad meil palka hästi tugevalt üles, isegi nii, et ettevõtted on tihtipeale ikka üsna suures raskuses, et sellise palgatõusuga kaasa tulla," nentis Vitsur.

Nestor: ilma riigi investeeringute kasvuta oleks majanduskasv kesine

SEB panga analüütik Mihkel Nestor ütles ERRi raadiouudistele majanduskasvunumbreid kommenteerides, et on, mille üle rõõmustada ja mille üle muret tunda.

"Üheltpoolt on 4,2 protsenti ju suurepärane tulemus, kiire majanduskasv, kõik, mis me oleme tahtnud - eelmisel aastal kurtsime pikalt selle üle, kuidas Eesti majanduskasv ei edene ja vindub. Aga kui nüüd vaadata, millel see kasv põhineb, siis mõneti võib öelda, et eelmise aasta madal kasv oli isegi parem," lausus ta.

Nestor selgitas, et kui näiteks ekspordi panus majanduskasvu oli eelmise aasta kolmandas kvartalis viis protsenti, siis nüüd oli see ilma tööpäevade arvuga korrigeerimata kolmandas kvartalis koguni negatiivne. Samas on hästi tugevalt esile tõusnud ehitussektor ja just riigi ehitustegevus.

"See on see küsimus, et mis seda majandust võiks pikaajaliselt edasi viia - kas riigi ehitustegevus või meie ettevõtete edu välisturgudel?" märkis ta.

Riigi investeeringutest infrastruktuuri rääkides sõnas SEB analüütik, et kui riigi investeeringute kasvu poleks olnud, oleks meil ka praegu suhteliselt kesine majanduskasv.

"Kui eesmärk oli majandust elavadada, siis tänases pildis see tundub isegi mitte kõige halvem ajastus. Aga kui edaspidi vaadata, siis ma usun, et praegune ekspordi madalseis SKP statistikas on vähemasti muutumas. Ajalugu on näidanud, et tagantjärele kiputakse neid numbreid ülespoole korrigeerima, ja kui täna vaadata, kuidas eksportivad ettevõtted ise oma olukorda hindavad, siis tegelikult ollakse olukorraga rahul," lausus ta.

Nestor lisas, et Eestil ei saa minna väga palju teistmoodi kui läheb meie peamistel ekspordipartneritel ja ka selles osas on vaade tulevikku üsna optimistlik, sest meie peamistel sihtturgudel on majanduskasv üsna kiire ja vaadatakse optimistlikult ka järgmisesse aastasse.

"Tõenäoliselt hakkab ka ekspordipanus majandusse taas suurenema, sinna juurde siis enam ilmselt riiklikke investeeringuid enam nii palju vaja ei ole, aga saan aru, et siin on väga palju tegemist ka Euroopa Liidu raha kasutamisega, mille puhul, kui raha on, tuleb see lihtsalt ära kasutada," tõdes ta.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti.



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: