Meelis Oidsalu: joomine kui kodanikuaktiivsus ehk teeme laulupeo Lätis? ({{commentsTotal}})

Alkoholiaktsiisi tõusust alguse saanud eestlaste uus rahvussport – piiriülene alkoholiralli – on inspireerinud meeleolukaid avaldusi. Viimati lugesin esmaspäevasest Postimehest arvamuslugu, kuis alkohol on kristliku komberuumi loomulik osa ja lisaks ka esmatarbekaup, mida valitsus oma maksupoliitikaga ei tohiks Eesti rahvale keelata.

Tõsi, alkoholitarbimine on sama palju kultuuriline kui sotsiaalne või meditsiiniline nähtus. Alkoholi kasutatakse nii psühholoogilise või ihulise sõltuvuse kui enesemääramis- või teostusvajaduse rahuldamiseks. Ütlevad ju eesti vanasõnadki, et „inimene ostab omale viina, aga ostab uue meele ka“ või et „purjust pääst tulõp inemise peris loomus nähtavale“.

Alkohol ja sellega seotud rituaalid võivad kõige halva kõrval olla seltskondliku sidususe loojad ja positsiooni, staatuse tähistajad. Seetõttu on viina, veini või õllejoomise esitamine vaid meditsiinilise ja sotsiaalse pahe või kapitalistide vandenõuna tulutu ning asjatut trotsi tekitav ettevõtmine. 

Nagu igasugune kultuuriline nähtus, on ka alkoholikultuur vastuoluline, ent tõestatult mõjutatav, suunatav nähtus. Inglise ja Šoti klubijalgpall sai alguse karskusliikumisest. Alles hiljem võtsid õlletootjad selle eluvaldkonna oma kontrolli alla ja televisiooni leviku kõrval oli selle üks põhjustest ka Briti valitsuse 1980. aastate lõpu ebaõnnestunud sekkumine alkoholituru toimimisse. 

Seega alkoholikultuuri ükskõik milline „loomulikuna“ näiv seotus mistahes muu rahvuskultuurilise või elulise sättumuse või tegevusega pole midagi muud kui kellegi tahte ilming või otsuse tagajärg. Alkoholis ega selle tarbimise põhjustes pole midagi paratamatult iseloomulikku.

Ma ei usu neid, kes ütlevad, et hääletavad mikrobussiga, et käivad Läti piirilt viina ostmas protestiks valitsuse maksupoliitika vastu. Jutt joomisest kui kodanikuaktiivsusest on jama. Ma ei usu ka esseisti, kes klassikuid tsiteerides ütleb, et „viin on vaese mehe sümfoonia“ ning et elu ongi nii kurb nähtus, et „lihtinimeselt“ selle kaine peaga talumise nõudmine on ebahumaanne. Tänapäeval ei pea sümfoonia nautimiseks orkestrit ostma ja – kurat võtaks – kainus pole esseekogumikku vääriv traagika. 

Meedias on viimased nädal aega jauratud selle üle, kas üks müügil olev väidetav Eesti õunasort ikka on eestimaist päritolu ja et kas tegemist on tõupuhta sordiõunaga. Õuna geenipuhtus on kiiret ja lõplikku lahendust vajav küsimus, samas välismaist maksumärki kandva viina kaanimine justkui probleemivaba tarbijakäitumine.

Väikekaupluste alkoholikäibe vähenemist on aga seostatud naljakal kombel külaelu väljasuretamise kavatsusega. Äkki teeme laulupeo ka Lätis, sest seal on parem maksukeskkond?

On mõttetu üritada turuseadusi murda pelgalt maksumoraali argumentidega. Maksukäitumist uurinud psühholoogid leiavad, et maksukohustusega leppimine (ja muul moel seda piiriülest viinakaubandust ju pidama ei saa) on suurem siis, kui  maksu talumise vajalikkus või sellest saadav avalik hüve on kodanikule arusaadav ning inimene ei tunne, et teda maksustatakse karistuseks tema valikute eest.

Ka alkoholitarbimise vähenemist soovides ei peaks võitlema alkoholitarbimise vastu, vaid mingi – muu hulgas alkoholitarbimise vähenemisega kaasneva – hüve eest, olgu see kasvõi kodanikuküpsus, valmidus oma maksukäitumist reguleerida soodsate ahvatluste kiuste.

Kas ei oleks hoopis väärikam keelduda olemast pelgalt majanduslikult mõtlev tarbija, vaid Eesti kodanik, kelle jaoks oma osa tulust loovutamine oma riigi avalike teenuste rahastamiseks naaberriigi eelarve täitmise asemel on mitte ainult lojaalsuse, vaid eneseväärikuse küsimus ja eestimaise alkoholikultuuri loomulik osa? •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: