Aab teeb valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse müümiseks ({{commentsTotal}})

Jaak Aab Patareiga tutvumas.
Jaak Aab Patareiga tutvumas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigihaldusminister Jaak Aab on teinud valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse kinnistu enampakkumisel müüa; valitsus koguneb otsust tegema lähiajal.

Rahandusministeeriumi hinnangul tagab hoone müük kiirema viisi mälestise kaitseks, kui selle avalikust huvist lähtuvalt kinnistu Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse jätmist, sest hoone renoveerimiseks puuduvad vajalikud vahendid, seisab Aabi ettepanekus.

Varasemalt on Patarei merekindluse müük takerdunud ebapiisavalt arendatud piirkonna tõttu, kuid viimaste aastate jooksul on Kalamaja piirkond muutunud populaarsemaks, rajatud on Kalaranna tänav ja Kalamaja on muutunud investorite jaoks atraktiivsemaks. Samuti on riik algatanud detailplaneeringu, mis lubab kinnistule ehitada uusi hooneid.

Kinnistu renoveerimine läheks maksma ligikaudu 50-100 miljonit eurot. Kui renoveerida vaid muuseumipind, läheks ülejäänu konserveerimine maksma minimaalselt 8 miljonit eurot. Lisaks on ka merekindluse ülalpidamiskulud aastas ligikaudu 3-4 miljonit eurot.

Seega oleks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve võimalusi arvestades mõistlik fikseeritud tingimustel avalik enampakkumine.

Seni ei ole õnnestunud leida Patareile kasutust riigi funktsioonide täitmisel, kuid osa pinna üürimise vastu on huvi üles näidanud Eesti Mälu Instituut. Instituut on teinud ettepaneku kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse rajamiseks Patarei kompleksi.

Rahandusministeeriumi hinnangul on riigieelarve võimalusi kaaludes mõistlik panna merekindlus fikseeritud tingimustel avalikule enampakkumisele ning tagada riigi vajadustele vastava üürilepingu sõlmimine tulevase kinnistu omanikuga.

Peaminister Jüri Ratas ütles novembri keskel riigikogu infotunnis, et Patarei merekindluse korda tegemine maksma umbes 100 miljonit eurot ning merekindluse konserveerimine maksaks 3-5 miljonit eurot ning RKAS saab aastas investeerida umbes 70 miljonit eurot.

"Oluline on, et merekindlus ei häviks ja võimalikult suur osa sellest jääks avalikku kasutusse," ütles Ratas. "Esimene võimalus otsuse langetamiseks on aasta lõpus valitsuskabinetis."

Peaminister lisas, et tema hinnangul oleks mõistlik korraldada ka rahvusvaheline ideekorje, et koguda merekindluse taastamislahenduste kohta häid näiteid üle maailma. Ratas ei välistanud, et hoone renoveerimisel võivad riik ja erasektor koostööd teha.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: