ERR Indias: teisipäeval tuleb laevakaitsjatel minna väljasõiduviisa templit saama ({{commentsTotal}})

{{1512378240000 | amCalendar}}

Indias vanglast vabastatud laevakaitsjate majutusasutused on kinnitanud meeste elamiskoha dokumendid ning see tähendab, et teisipäeval tuleb neil minna vaid välismaalaste ametisse, kes peaks andma väljasõiduviisa, ütles Indias viibiv ERR-i ajakirjanik Tarmo Maiberg.

Laevakaitsjate kojulend oli esmaspäeva hommikul üsna lähedal, sest tähtsamad ja suuremad instantsid olid oma nõusoleku meeste koju lubamiseks andnud, kuid õhtupoolikul ilmnes ootamatu takistus - välismaalaste amet ei andnud tööpäeva jooksul väljasõiduviisadesse templit.

Eesti välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk vestles esmaspäeval
peaprokuröriga ja sai hommikupoolikul temalt kinnituse, et mingeid takistusi tema poolt meeste Eestisse lahkumisele ei ole.

Kolk kinnitas, et ka Tamil Nadu osariigivalitsus on valmis lubama meestel riigist lahkuda.

"Tänane päev algas üsna positiivselt. Saime hommikul teada, et Tamil Nadu osariigivalitsusel ei ole vastuväiteid laevakaitsjate riigist lahkumiseks. See on järjekordne positiivne samm, et mehed saaksid peagi koju," rääkis Kolk "Aktuaalsele kaamerale".

Kolk käis esmaspäeval ka välismaalaste ametis, mis on asutus, kes kõige lõpus peab andma väljasõiduviisa. "Ja kuna ka välismaalaste ametis on vaja erinevaid pabereid, dokumente, toiminguid teha, siis me täna kahjuks ei jõudnud kõikide toimingutega lõpuni, sest asutus pandi enne kinni. Nad isegi muidu on avatud kella 17-ni, meie pärast olid avatud kella 18-ni. Homme jätkame," rääkis Kolk.

ERR-i korrespondent Tarmo Maiberg lausus, et viimane bürokraatlik samm on väljasõiduviisadesse templi saamine.

Kui varem rääkis Maiberg, et välismaalaste amet ei võtnud laevakaitsjate riigist lahkumise taotlust vastu, kuna neil puudus majutusasutuste kinnitus, et mehed on seal elanud, siis esmaspäeva õhtuks olid kinnitused saadud.

"Kõik laevakaitsjad on saanud oma paberid kätte majutuskohtadest. Sain sellele kinnituse ka Annely Kolgilt. See tähendab, et homme tuleb minna lihtsalt välismaalaste registreerimise ametisse ja saada lõplik väljasõiduviisa tempel," rääkis Maiberg kell 18.30 "Aktuaalses kaameras".

"Nüüd tundub, et kõik takistused, paberiajamise poolelt on vähemalt tehtud. Loodetavasti nad saavad selle templi homme kätte. Indias tuleb natuke aru saada, et on paberid, samas on olemas ka elektrooniline süsteem. Ilmselt jäid majutuste dokumendid puhtalt inimliku faktori taha - hotelli inimesed ei julgenud või ei tahtnud selle süsteemiga tutvuda ja seda ära täita," arutles Maiberg.

Ka Kolk tõdes, et hotellitöötajad ei osanud tõendit välja anda, kuna neil ei olnud kogemusi selliste dokumentidega.

"Välismaalaste amet võttis ise ühendust nende majutusasutustega, juhendas ja täna õhtuks on need paberid füüsiliselt meie käes," ütles Kolk.

Majutusasutused ei soovinud varem sellist dokumenti anda, väites, et juba riiki saabudes ja viisataotlust esitades tuleb kirjutada, kus inimene elab. Laevakaitsjad ei saabunud riiki aga vabatahtlikult ja viisaga.

India asjaajamine on aeglane

Kolk ei soovinud spekuleerida, kas laevakaitsjad saavad teisipäeval väljasõiduviisa.

"Kõik on seni olnud väga positiivne, kõik on seni läinud ikkagi väga kiiresti. Aga homme on uus päev, läheme homme hommikul jälle konsuliga välismaalaste ametisse ja kui kõik läheb väga hästi ja väljasõiduviisad vormistatakse, siis on meil sinna ka mehi füüsiliselt kohale vaja. Selles mõttes homme tuleb ka pikk päev, aga ei julge veel lubada midagi," selgitas ta.

Maiberg ütles, et teisipäeva lähevadki laevakaitsjad koos Kolgi ja konsuli Mats Kuuskemaaga välismaalaste registreerimise ametisse ja saavad loodetavasti templi dokumentidele.

"Kuna mehi on niivõrd palju, siis arvata on, et see kõik võtab mitu tundi aega. Tuleb mõista, et India asjaajamine on aeglasem," sõnas Maiberg ja lisas, et laevakaitsjad ootavad kojusõitmist pikisilmi, kuid midagi pole selge enne, kui nad on lennukis ja teel kodumaale. 

 Maiberg: meeste esmane eesmärk on riigist välja saada

Tarmo Maiberg rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et laevakaitsjate olukord emotsionaalses mõttes on olnud raske.

"Saame mõelda nendele meestele, et kuidas sa võõras riigis hakkama saad sellisel juhul, kui sul pole praktiliselt mingeid õigusi justkui tagatud. Õnneks nad said omale advokaadi, õnneks on aidanud Eesti riik nende finantsprobleeme lahendada. Aga emotsionaalne pool, et sind on lihtsalt kinni hoitud ligi kaks aastat vanglas ja lisaks oled kaks aastat riigis kinni, ei saa kuhugi minna, sa pead ise hakkama saama, keegi su eest väga hoolt ei taha kanda," arutles Maiberg.

"Siin õnneks on ka välisministeerium tulnud appi ja andnud oma rahalise panuse, et mehed saaksid siin olla, et nende mõningad finantskohustused oleksid kodus perede poolt natuke kergemad," ütles ajakirjanik ja lisas, et lõpuks on meestel väga suur võimalus koju naasta.

Vastates küsimusele, kes laevakaitsjatele valuraha maksab, ütles Maiberg, et mehed väga palju sellele praegu ei mõtle.

"Valuraha küsimus on selline, et nii palju kui mina aru saan, siis selleks, et esitada mingi kompensatsioonitaotlus India vastu, siis ilmselt pead siia ise tagasi tulema ja kohtule selle taotluse esitama, tõsi küll advokaadi abiga. Aga mehed praegu sellele väga ei mõtle. Nad on sellele mõelnud, et võib-olla peaks midagi tegema, aga praegu on esmane eesmärk siit riigist ära saada," kinnitas Maiberg.

Selleks, et bürokraatlikud asjad Indias liiguksid, on Maibergi sõnul vaja isiklikke kontakte.

"Isiklikud suhted tagavad mingite asjade kiiremat edasiminekut. Tundub, et praegu on see isiklik kontakt Eesti poolt loodud ja inimesed mõistavad meie muret, nad on näinud, et tegemist on hädas olevate inimestega ja tulevad neile appi ja aitavad seda protsessi kiirendada," rääkis ta.

"Kohut pole keegi mõjutanud, aga osariigi valitsusega kokku saamine ja loodetavasti homme, kui laevakaitsjad koos asekantsleriga lähevad välismaalaste registreerimise ametisse, siis ka seal on eelkohtumised tehtud, juba teatakse nende muresid, et tullakse nende paberitega, mis nüüdseks peaksid kõik olema olemas, ja üritatakse väljasõidu viisa kätte saada," rääkis Maiberg.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: