Tupikseis Saksa kõnelustel ei tulene ainult põgenikepoliiitkast ({{commentsTotal}})

Euroopa juhtiv riik Saksamaa on jätkuvalt tupikseisus - uus valitsukoalitsioon on endiselt moodustamata ning välistatud ei ole erakorralised valimised. Ummikseisu põhjus on aga nii põgenikepoliitikas kui ka Saksamaa poliitilises kultuuris.

Saksamaa on endiselt valitsuseta ning paljud senise liidukantsleri Angela Merkeli pooldajad peavad tunnistama, et suuresti on põhjuseks, miks valitsust kokku ei saada, just erinevate poliitiliste jõudude vastuseis Merkeli põgenikepoliitikale, vahendas "Välisilm".

Põgenikekriisi ajal julges Merkel Euroopa mõttes vastuvoolu ujuda ning lasta põgenikel suhteliselt vabalt Saksamaale valguda. Ükskõik, kas selline poliitika eurooplastele meeldis või mitte, jättis see Merkelist mulje kui tugevast juhist.

Oma osa oli tugeva juhi kuvandis ka seigal, et suurem osa Saksamaa elanikest tundus Merkeli poliitikat toetavat.

Nüüd on selge, et Merkeli põgenikepoliitika taunimiseks ei pea sugugi olema populistliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) esindaja. Põgenikepoliitika oli peamisi tegureid, miks Vabad Demokraadid (FDP) koalitsiooniläbirääkimistelt lahkusid. Veel hullem aga, et erimeelsused põgenikepoliitikas ähvardavad kiilu lüüa kristlike demokraatide (CDU) ja tema ajaloolise liitlase, Baieri Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) vahele. CDU ja CSU on nii lähedased, et neid enamasti nähakse ühe parteina.

Erimeelsused võivad kasvada veelgi, kui CSU kandidaadiks Baieri liiduma peaministrikohale sai Merkeli põgenikepoliitika suhtes kriitiline Markus Söder, samas kui Merkeli ideede suhtes sallivam Horst Seehofer ametist lahkub, et kandideerida uuesti CSU juhiks.

Baier on üks liidumaid, millele põgenikekriisi algusest peale sai osaks tugev põgenikesurve.

"Liidumaa peaminister ja parteijuht selgitas oma ettepanekut täna ja tegelikult sai see tugeva toetuse. Lühidalt tähendab see, mida ma täielikult ka toetan, et Horst Seehofer kandideerib taas parteijuhiks. Ma usun, see on õige otsus. See on hea ja tugev otsus, sest näitab selgesti, et me oleme rasketel läbirääkimistel Berliinis tugevasti esindatud," rääkis Baieri liidumaa rahandusminister Markus Söder.

Pealispindne oleks seletada praegust ummikut ainult põgenikekriisiga. Olulisemaks põhjuseks on miski, mida võiks nimetada demokraatia üheks paradoksiks - nimelt Saksamaa poliitiline kultuur, kus on reegel, et otsused langetatakse konsensuslikult. Kui aga tekib olukord, kus kõigi osaliste aluspõhimõtted riivatud saavad, mis kompromissile jõudmise väga raskeks teeb, jääbki konsensusega harjunud tõeliselt demokraatlik ühiskond paigale tammuma.

Sotsiaaldemokraadid (SPD) on roheliste kõrval teine partei, mis pigem nõustub Merkeli põgenikepoliitikaga. Kõiges ülejäänus on aga erimeelsusi piisavalt, et kahe, vaateilt tsentri eri servadesse jääva partei vahel nn suur koalitsioon sugugi kerge tekkima ei ole.

"Pean silmas, et CDU/CSU-l, rohelistel ja Vabadel Demokraatidel kulus nädalaid ja kuu ning sellest polnudki kasu ja seepärast palun ma veidi mõistmist, sest nüüd pressitakse meile peale. Konservatiivid peavad näitama, mida nad tahavad ja meie jaoks tähendab see, et me räägime föderaalpresidendi palvel läbi ja vaatame, mis võimalused seal on. Aga et lihtsalt asja eest, teist taga koalitsioonipartneriks hakata, see sotsiaaldemokraatide puhul läbi ei lähe," ütles Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel.

"Ma kordan taas, mida just ütlesin: nüüd on sotsiaaldemokraatide asi selgust tuua," sõnas kristlike demokraatide kampaaniajuht Klaus Schüler.

Osalised ei lase end mõjutada Euroopa Liidu idee tõsiste pooldajate, eriti Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni meelehärmist. Macron jälgib Saksamaal toimuvat kannatamatult, sest Saksamaa abita ei ole tema ideid Euroopa Liidu reformimisest ning sellele kindlama kursi andmisest kuidagi võimalik ellu viia.

Sotsiaaldemokraadid ei torma suurde koalitsiooni ka seepärast, et loodavad erakorraliste valimiste puhul saada senisest suuremat toetust ja hakata hoopis ise valitsust kokku panema.

Kõige tõenäolisemalt jätkub nii Emmanuel Macronile kui ka Angela Merkelile endale peavalu valmistav ebamäärasus veel mõnda aega.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: