Tallinna Kaubamaja turuväärtus edestab Stockmanni oma ({{commentsTotal}})

{{1512482640000 | amCalendar}}
Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni kaubamaja.
Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni kaubamaja. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna Kaubamaja Grupi turuväärtus on praeguseks üle 373 miljoni euro ehk rohkem kui Stockmann Groupil. Avaroni analüüsiosakonna juht Rain Leesi juhtis aga tähelepane kahe ettevõtte erinevustele ja ütles, et turuväärtus üksi ilma muud konteksti arvestamata ei pruugi olla parim viis ettevõtete üle otsustamiseks.

Selle aasta algusest on Kaubamaja aktsia tõusnud 11 protsenti, samas kui Stockmanni aktsia on teinud läbi 40-protsendilise languse.

Stockmanni kahe eriliigilise aktsia põhjal on nende turuväärtus 306,6 miljonit eurot. Veel eelmise aasta aprillis hinnati ettevõtte turuväärtuseks 462 miljonit eurot, aga näiteks 2012. aastal lausa üle miljardi euro.  

Eelmisel aastal oli Stockmanni käive 1,3 miljardit eurot, kuid see number on juba mitu aastat iga aasta varasemaga võrreldes vähenenud.

Tallinna Kaubamaja kontserni eelmise aasta konsolideeritud aruandes on käibesummaks 598,4 miljonit eurot ja kasum ligi 31,7 miljonit.

Ettevõtte turuväärtus on alates 2014. aastast järjest suurenenud: toona oli see üle 207 miljoni euro, aasta hiljem 274 miljonit eurot, 2016. aastal 335 miljonit eurot ja tänavu 373 miljonit eurot.

Avaroni analüüsiosakonna juht Rain Leesi juhtis tähelepanu asjaolule, et kui Tallinna Kaubamaja käibes on ülekaalus toidukaubad, siis Stockmannil rõivakaubad.

"Oluline on see sel põhjusel, et globaalselt on e-kaubanduse pealetung selgelt tunnetatav trend ning teatud kaubagrupid on selles osas oluliselt tundlikumad. Teksasid võib ju Amazonist tellida, aga piima mitte nii lihtsalt," lausus ta. "Kaubamaja puhul on oluline ka see, et Eestis on olnud ruumi kasvada, on avatud uusi Selvereid, Soome on palju kõrgema konkurentsiga turg ja on vähem ruumi kasvuks". 

Leesi sõnul lisab Kaubamaja tulubaasi oluliselt ka autode müük, mis on väga tsükliline ja praegu ollakse selgelt majandustsükli positiivsemas osas.

Lisaks tõi Leesi välja, et Soome majandusel on olnud üsna rasked aastad, tulenevalt eri faktoritest, näiteks vajadusest struktureerida paberitööstust ja Vene turu ära kukkumisest. Eestis on aga tarbimine olnud suhteliselt tugev.

"Bilansi struktuur on ettevõtetel väga erinev. Kaubamajal on oluliselt vähem võlga. Kui võrrelda Kaubamaja ja Stockmanni ettevõtte väärtust ehk omakapitali turuväärtust pluss netovõlga, mis näitab kogu ettevõtte varade väärtust, sõltumata finantseerimise viisist, siis oleks pilt järgmine: Stockmanni netovõlg on 828,8 miljonit eurot, omakapitali turuväärtus 306 miljonit eurot, mis annab ettevõtte väärtuseks 1,1 miljardit eurot," märkis ta.

Kaubamaja netovõlg on aga 85 miljonit eurot ja omakapitali turuväärtus 373 miljonit, ettevõtte väärtus on alla 0,5 miljardi euro.

Kui Kaubamaja on viimase 12 kuu jooksul teeninud 46 miljonit eurot EBITDA-d ehk kasumit enne intressi-, maksu- ja amortisatsioonikulusid, siis Stockmann on vaatamata kõikidele raskustele teeninud 72 miljonit EBITDA-d.

"Kui vaadata netovõla suhet EBITDA-sse, on selge, et Stockmannil on oluliselt rohkem võlga suhtena tegevuskasumisse, mis omakorda tähendab, et nad peavad maksma olulise osa tegevuskasumist võlgade teenindamiseks ja suhteliselt vähem jääb järele aktsionäridele," tõdes Leesi.

Avaroni analüüsiosakonna juhi sõnul võib Stockmanni allakäigu põhjuseks pidada kokkuvõtvalt ühest küljest nõrka tegevustulemit tulenevalt nõrgast majanduskliimast ja tugevnenud konkurentsist, eriti e-kaubandusest ning teisalt bilansi struktuuri, mille puhul kaotused jõuavad aktsionärideni suure võimendusega.

Ta tõi esile ka asjaolu, et Stockmanni bilansis on 578 miljonit eurot firmaväärtust, mis on tekkinud varasematest ülevõtmistest ehk on makstud ettevõtte eest rohkem, kui oli ülevõetava vara bilansiline väärtus.

"Võrrelduna 871 miljoni euro suuruse omakapitaliga on firmaväärtus väga suur ja kui peaks mingil põhjusel tekkima vajadus firmaväärtust maha kirjutada, sest äri kasumlikkus enam ei õigusta seda, võib aktsionäre oodata ees veel üks suur halb üllatus," lausus Leesi.

Ta rõhutas, et otsene kahe ettevõtte turuväärtuse võrdlemine ei pruugi olla kõige indikatiivsem, ilma muud konteksti arvestamata.

"Lihtsalt sellele faktile, et ühe ettevõtte turuväärtus on suurem kui teisel, ma liiga suurt tähelepanu ei omistaks," lisas Leesi.

Viimati oli Stockmanni turuväärtus nii madal 1993. aastal

Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma tõi välja, et ettevõtte väärtus (EV), mis sisaldab nii oma- kui võõrkapitali, on Tallinna Kaubamajal ligi 460 miljonit eurot ja Stockmannil ligi 1,14 miljardit eurot.

"Kui praegu on Tallinna Kaubamaja aktsia hind 9,15 eurot, siis meie hinnasiht on aktsiale 9,0 eurot. See tähendab, et meie ootuste järgi Kaubamaja omakapitali turuväärtus langeb ligi kaks protsenti," lausus ta.

Randma sõnul langeb Swedbanki ootuste järgi Tallinna Kaubamaja ettevõtte väärtus aastaga netovõla vähenemise, omakapitali turuhinna vähenemise ja dividendide väljamaksete tõttu ligi 430 miljoni euroni, samas kui Tallinna Kaubamaja 2018. aasta kasumiks eeldatakse ligi 27 miljonit eurot.

"Stockmanni katab meie koostööpartner Kepler Cheuvreux, kelle oktoobrikuiste ootuste järgi on Stockmanni aktsia hinnasiht 6,2 eurot. See tähendab, et turuväärtus võiks tõusta 445 miljoni euroni. Kepler Cheuvreux ootab netovõla kahanemist 2018. aasta lõpuks 835 miljoni euroni, seega võiks ettevõtte väärtus aasta pärast olla ligi 1,280 miljardit eurot," sõnas Randma.

Ta nimetas tähelepanuväärseks asjaolu, et Stockmanni turuväärtus oli viimati nii väike aastal 1993, samas kui 2006.-2007. aasta tippaegadel oli Stockmanni turuväärtus ka üle kahe miljardi euro. Kaubamaja aktsia oli umbes sama palju väärt nagu praegu 2006. aasta lõpus.

Kaubamaja ja Stockmanni aktsiahind on liikunud eri suunda

Luminori pank ei tee küll igapäevast aktsiaanalüüsi, kuid panga säästmis- ja investeerimistoodete tootejuht Anton Skvortsov ütles teema kommentaariks, et ettevõtte suur turuväärtus tähendab kõige lihtsamalt öeldes, et investorid hindavad üht ettevõtet rohkem kui teist.

"Kindlasti on märkimisväärne, et Eesti ettevõte on Põhjamaade omast suuremaks kasvanud. Kuid praeguses globaliseeritud maailmas ei ole see ilmselt midagi erakorralist, sest kõigile on kasvuvõimalused erinevates piirkondades avatud, neid võimalusi tuleb oskuslikult ära kasutada," tõdes ta.

Skvortsov lisas, et kui võrrelda aktsiahinna liikumist, on näha, et viimaste aastate jooksul liikusid Kaubamaja ja Stockmanni aktsiad erinevas suunas.

Tallinna Kaubamaja müügitulu on stabiilselt kasvanud, samal ajal kui Stockmanni oma oli pidevas langustrendis. Ja kuigi Stockmanni müügitulu on poole võrra suurem, jääb Stockmann endiselt kahjumisse.

Tallinna Kaubamaja kasum on aga märkimisväärselt suurenenud ning jätkab kasvu ka sellel aastal. Stabiilne müügitulu ja kasumikasv on Skvortsovi sõnul investorite lemmikkombinatsioon ning ettevõtted, kes kriteeriumitele vastavad, on investoritele väärtuslikud.

"Lisaks maksab Tallinna Kaubamaja ka korraliku dividendi, mis ületab kuut protsenti aastas. Praeguses madalate intresside keskkonnas hindavad investorid tootlust otsides dividendiaktsiaid üle, mis on hetkel Tallinna Kaubamaja turuväärtuse jaoks lisaboonus. Kui peaks toimuma intresside tõus, mida lähiperspektiivis Euroopas ei ole oodata, siis kaob see eelis ära," tõdes Luminori esindaja.

Tuleviku prognoosimiseks oleks tema sõnul vaja põhjalikku analüüsi, kuid kokkuvõtlikult öeldes võib Tallinna Kaubamaja väärtus jääda Stockmannist kõrgemaks suure tõenäosusega ka tulevikus, juhul kui ettevõtete olemasolev finantstulemuste trend säilib.

"See on aga juhul, kui ettevõte suudab kasvuvõimalusi leida ning neid edukalt kasutada. Kui aga Tallinna Kaubamaja tulude ja kasumi kasv aeglustub, kuid Stockmanni tulemused paranevad, muutub olukord ilmselt vastupidiseks, kus Stockmann on uuesti väärtuslikum," lausus Skvortsov.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: