"Suud puhtaks" kuidas mõjub alkoholi aktsiis Eestile? ({{commentsTotal}})

{{1512589080000 | amCalendar}}

Paari aastat rahu on vaja, kõlas kahe leeri – aktsiisitõusude toetajate ja skeptikute – ühismõttena pärast seda kui debateeriti piirikaubanduse mõju ja alkoholitootjate olukorra üle. Ebakindel ettevõtluskeskkond teeb ettevõtjatele peavalu rohkemgi kui aktsiiside ootamatu tõus. Suurem küsimus on riigi visioonis: oleme nüüdsest poliitikas sotsiaalsete suunitlustega või mitte?

Rahandusminister Toomas Tõniste kinnitas saates "Suud puhtaks" taaskord, et tema valikul oleks tulevasse aastasse plaanitud lahja alkoholi aktsiisi tõus täielikult ära jäänud. Koalitsioonis oli aga võimalik jõuda kompromissini ja vähendada aktsiisimäära poole võrra.

Kuigi Tõniste ei arva, et Eesti riigi eelarve on praegu väga tugevalt seotud alkoholituruga ja sealt loodetavate aktsiisidega, heidab ta kolleegidele ette lihtsamat teed minekut. Ta leiab, et tuleks ära unustada aktsiisid kui lihtne vahend koalitsioonilepingu tegevuste kulude katmiseks.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu juht Triin Kutberg tegi saate lõpus ettepaneku jätta aktsiisitõusud kaheks aastaks puutumata, et siis näha tarbijate käitumise mõjusid. "Paar aastat aktsiisirahu," palus ta poliitikutelt.

Nii nagu tõdes minister Tõniste, kinnitas ka Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse professor Kadri Männasoo, et kui riik tahab suunata inimeste tervisekäitumist, on aktsiisid vaid üks osa sellest.

"Majandusel läheb tegelikult väga hästi. Keskmine Eesti inimene aktsiisi tõstmist ei näe. Eelkõige teenime ju tulubaasi tööga, aga tootlikkus on see, mis kannatab ka liigse alkoholi tarbimise tõttu," märkis ta. Seega ei peaks Männasoo arvates aktsiise liialt üle tähtsustama, sest on veel mitmeid viise, kuidas riik rahva tarbimiskäitumist suunata saab. Neid aga paraku väga näha ei ole.

"Ehk on meil hoopis poliitilise maastik probleem?" küsis tehnikaülikooli avaliku halduse tudeng Daniela Lambi ja tekitas stuudios ootamatu vaikuse. "Räägime küll tööriistadest nagu aktsiis, aga valitsus peaks mõtlema sellele, kas tahame panustada sotsiaalsesse heaolusse või majandusse?" lisas ta.

Lambi hinnangul on Eesti poliitiline maastik väga ebastabiilne. "Mis on Eesti visioon?" küsis ta viidates otsustamatusele, kas jätkata riigiga, mis pöörab rohkem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale või riigiga, mis on orienteeritud majanduskasvule.

"Nääkleme mitte Eesti asjade, vaid võimu üle," lausus Daniela Lambi.

Saate proloogis kõneles eestlaste ja soomlaste piirikaubandusest soomlase Mikko Savikoga, kes nentis, et aktsiiside tõusust hoolimata jääb Eesti ja Soome turgudel hinnavahe märgatavaks. Niisamuti jääb hinnavahe ilmselt alles ka Eesti ja Läti vahel.

Kõige kiirema ülevaate saab saates kõlanud mõtetest otseblogist:

Ootame kaasa rääkima ka Twitteris. Selleks, et me teie mõtted üles leiaks, märgistage säutsud teemaviitega #suudpuhtaks

Teisendatuna viinapudelitesse näeb selline välja kogus puhast alkoholi, mis eestlane keskmiselt ühes aastas tarbib. Autor: Kairit Leibold/ERR

Alkoholi tarbimine Eestis on viimastel aastatel langenud. 2012. aastal tarbiti Eestis 12,1 liitrit puhast alkoholi täiskasvanu kohta, eelmisel aastal aga 9,9 liitrit.

Alkoholi kuritarvitamisest tulenevad kahjud ühiskonnale on endiselt suured ning praegune valitsus püüab alkoholi tarbimist piirata eelkäijatest jõulisemate  meetoditega, sealhulgas aktsiisitõusuga. Samas täidab alkoholiaktsiisi kiire tõstmine korraga kahte vastandlikku eesmärki – piirata hinnatõusu kaudu alkoholi tarbimist samas suurendada riigi maksutulusid.

Enne valitsuse otsust vähendada järgmise aasta aktsiisitõusu, oli 2018. aasta eelarvesse plaanitud koguda alkoholiaktsiisist 340 miljonit eurot, ehk 100 miljonit rohkem kui 2017. aastal. Konjunktuuriinstituudi hinnangul on see aktsiisikogumise plaan 80 miljoni euro jagu liialt optimistlik.

Tootjate hinnang Läti piirikaubanduse osakaalule eestlaste alkoholitarbimises on järgmisel aastal 31 protsenti ning rahandusministeeriumi prognoos on 16 protsenti.

Toimetaja: Greete Palmiste



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: