Erdogan alustas ajaloolist visiiti presidendina Kreekasse ({{commentsTotal}})

{{1512620760000 | amCalendar}}

President Recep Tayyip Erdoğan alustas esimese Türgi riigipeana 65-aastase vaheaja järel riigivisiiti Kreekas, kus asus kritiseerima Kreekas elava türgi päritolu moslemi vähemuse kohtlemist ja süüdistas Euroopa Liitu mullu rändekokkuleppes võetud finantskohustuste eiramises.

Erdoğani visiit algas istungiga Kreeka presidendi Prokopis Pavlopoulosega.

Istungi esimene osa möödus telekaamerate ees ning presidendid vaidlesid viisi pärast, kuidas Kreeka kohtleb türgi päritolu moslemi vähemust.

Erdoğan kordas ka Kreekale muret tekitavat avaldust, et riigid peavad uuendama 1923. aasta Lausanne'i lepingut, millega pandi muu hulgas paika kaasaja Türgi riigipiir ja millel põhineb Kreeka-Türgi suhe.

Erdoğan väidab ka, et Ateena ei pea kinni leppe moslemeid käsitlevast osast. Nimelt määrab Ateena ise ametisse islami seadusetundjad muftid, kuid leppe järgi peaks laskma seda teha kohalikul kogukonnal, väidab Erdoğan.

"Teatud asjad peavad muutuma. Ja oma rahvuskaaslaste kaitsmine on meie jaoks esmatähtis," rõhutas Türgi president.

Lisaks sarjas Erdoğan istungil EL-i, väites, et "EL ei ole täitnud ühtki majanduse vallas antud lubadust, sellal kui meie peame oma kohustustest kinni".

Pavlopoulos rõhutas omalt poolt, et Kreekal ei ole kavas Lausanne'i lepet muuta.

"Meie selle leppe üle uusi läbirääkimisi ei pea, see ei nõua revideerimist ega uuendamist," ütles Kreeka riigipea.

Peaministrina 2004. ja 2010. aastal Kreekat külastanud Erdoğan sõidab reedel eraviisiliselt Kirde-Kreekasse Traakia piirkonda, kus moslemivähemus elab.

Erdoğan ütles kahepäevase visiidi eel kolmapäeval, et muudatusi tuleks teha ka kahe riigi õhuruumis ja piiris.

Türgil ja Kreekal on territoriaalvaidlused Eguse mere asustamata saarte pärast, mis oleks NATO liikmed 1996. aastal äärepealt omavahel sõtta viinud.

Riikide suhted on keerulised juba sestsaadik, mil Osmani impeeriumi varemeile moodne Türgi vabariik loodi.

President Celal Bayar käis Kreekas 1952. aastal, samal aastal, kui mõlemad riigid USA tugeval toel NATO-ga liitusid.

Kuid Erdoğani 2002. aastal võimule tulnud islamijuurtega Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võttis suuna pragmaatilistele kaubandusele ja turismile rajatud suhetele, ning Kreekast sai Türgi EL-i püüdluste oluline toetaja.

"Erdoğani visiiti saab käsitleda osana 1999. aastal alanud pikast lähenemisfaasist kahe riigi vahel," ütles Istanbuli Kadir Hasi ülikooli Rahvusvaheliste ja Euroopa Uuringute Keskuse direktor Dimitrios Triantaphyllou. Kuid ta lisas, et kuigi Kreeka-Türgi suhted on suhteliselt tugevad, ei ole ainsatki tervest reast vaidlusküsimustest lahendatud.

"Pragmatismi kõrval eksisteerib kahe riigi vahel endiselt lai lõhe," ütles Triantaphyllou. See puudutab Bütsantsi pärandit Istanbulis, territoriaalvete küsimusi, Küprose teemat ja paljut muud.

Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga on takerdunud ja Ankara suhted suure osa Läänega jäised. Erdoğanile endale on see alles teine reis EL-i liikmesriiki pärast mullust nurjunud riigipööret. Oktoobris külastas Türgi president Poolat.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ARVAMUS
reformierakonna valimised
uudised
Kaia Iva.

Iva: ELis sündis esimene ligipääsetavuse direktiiv, kuid pikk tee on minna

Euroopa Liit leppis neljapäeval Eesti eesistumise viimasel sotsiaalministrite kohtumisel kokku puuetega inimeste ligipääsetavuse direktiivis. Kuna terve ligipääsetavuse valdkonna reguleerimine oli liiga suur amps, võeti eelnõu koostamisel suur hulk olulistest teemadest välja, rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ERR.ee-le antud intervjuus.

uudised
hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: