Kaitseeksperdid julgeolekuolukorrast: kaitsekulutusi tuleb tõsta ({{commentsTotal}})

{{1512634920000 | amCalendar}}
NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor Sven Sakkov õppusel Locked Shields 2017.
NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktor Sven Sakkov õppusel Locked Shields 2017. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus arutlesid neljapäeval Eesti julgeolekuolukorra üle julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Raivo Aeg (IRL), komisjoni liige Ants Laaneots (RE) ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov. Eksperdid leidsid ühiselt, et kaitsekulutusi tuleks tõsta.

Hanso ütles, et kahe protsendiga jäävad teatud eluliselt tähtsad võimekused saavutamata. Neid kompenseeritakse praegu Natoga ja liitlastega. "Liitlastele tuleb teha selgeks, et nad ei tule siia kaitsma eestit vaid iseennast," sõnas Hanso.

Ka Laaneots nõustus, et mida rohkem praeguses julgeolekuolukorras kaitsele kulutada, seda parem.

Järgmisel aastal on kaitsekulud 2,17 protsenti SKT-st. Raivo Aeg nimetas Eesti kaitsevõimet kindlustuspoliisiks ja kiitis Eestit kahe protsendi saavutamise eest.
"Eesti on olnud üsna eesrindlik, et on suutnud saavutada kahte protsenti ja üle selle," ütles ta.

"Kui kaitsekulutusi suurendada, siis tuleb selgelt mõelda, millele see läheks. Betoon ja raud on kiiresti vananev," sõnas Aeg, öeldes veel, et lisavõimekust on vaja ka vastu seista hübriidsõja ohtudele.

Sven Sakkovi sõnul tuleks investeerida ka diplomaatiasse. Kaitsekulude tõstmist peab ka tema vajalikuks. "Kaitsekulud peaksid olema pigem neli protsenti, loomulikult on need ebarealistlikud numbrid, aga mitmed võimed on kättesaamatud praeguse rahastuse juures," lausus Sakkov.

Arutelu oli seotud riigikogu Toimetiste (RiTo) Eesti julgeolekuolukorrale keskenduva numbri ilmumisega.

Uues RiTos kirjutab Sakkov, et Eesti välispoliitikal saab olla vaid kaks suurt ja olulist teemat – riigi julgeolek ning ekspordi soodustamine.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema Enno Mõtsa artikkel annab ülevaate tehnoloogia arengu mõjust tuleviku sõjapidamisele. Riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa kirjatöö räägib Eesti riigikaitse sünnist ja arengust aastail 1991-2017. Tõlkelugudes on juttu tuumaajastust ja sellest, kuidas Venemaa juhib poliitilist sõda Euroopas.

Lisaks julgeolekutemaatikale käsitleb RiTo äsjaseid kohaliku omavalitsuse valimisi ning analüüsib, kuidas kasutasid 16–17-aastased noored võimalust esmakordselt osaleda Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: