Kinnitust on saanud hooaja esimesed gripijuhtumid ({{commentsTotal}})

Nina nuuskav haige.
Nina nuuskav haige. Autor/allikas: Positmees/Scanpix

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas eelmisel nädalal varasema nädalaga võrreldes 27 protsenti ning laboratoorselt leidsid kinnitust ka esimesed gripiviirused.

Terviseameti teatel pöördus möödunud nädalal arstide poole 4015 ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunut ja üle poole neist olid lapsed.

Laboratoorselt leidsid kinnitust esimesed gripiviirused, millest üks oli A ning üks B-gripiviirus. A-gripiviiruse täpsemal määratlemisel selgus, et tegemist oli viiruse alatüübiga A(H3).

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal kokku 128 korral ja selliste haigestumiste arv kasvas 50 protsenti. Samas hinnatakse grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust veel madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata, registreeritud on üksikud gripiviirusega seotud juhud. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

68 protsenti kõikidest registreeritud hingamisteede haigustustest olid viiruslikud, ülejäänud haigestumised olid põhjustatud erinevate mikroorganismide poolt. Viirustest on enim ringluses hetkel paragripi- ja rinoviiruseid.

Enim haigestusid kuni nelja-aastased lapsed, kuid tunduvalt kasvas haigestumus vanemaealiste seas. Vanemealiste haigestunute pea kolmekordne kasv viitab kaudselt gripiviiruste leviku algusele.

Haiglate andmetel vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist üks laps kuni nelja-aastaste vanusegrupis ja üks vanemealine patsient.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut veel ei täheldata, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides ELi liikmesriikides.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: