Eesti kavatseb Afganistani saata kuni 40 kaitseväelast ({{commentsTotal}})

NATO sõdurid Afganistanis.
NATO sõdurid Afganistanis. Autor/allikas: Parwiz/Reuters/Scanpix

Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel toetada kaitseminister Jüri Luige ettepanekut taotleda riigikogult mandaati Eesti sõjalise panuse suurendamiseks Afganistanis.

Täiendav Eesti panus eeldab riigikogu mandaati. Selleks esitab kaitseministeerium valitsusele lähiajal eelnõu kuni ühe jalaväerühma suuruse üksuse Afganistani lähetamiseks. Mandaati on plaanis küsida kuni 40 sõjaväelase lähetamiseks üheks aastaks.

„Eesti panustamine välismissioonidesse on panustamine ka meie enda julgeolekusse. Iga okas loeb – see ei kehti ainult meie kodustel õppustel, vaid ka rahvusvahelistel missioonidel koos liitlastega,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kaitseministri ettepaneku kohaselt lülituksid Eesti kaitseväelased Suurbritannia üksuse koosseisu, ülesandega tagada Kabuli piirkonnas väekaitset Afganistani julgeolekujõududele väljaõpet pakkuvatele liitlassõduritele.

„Näeme, et kõrvuti liitlaste tugevdatud kohalolekuga Eestis, mille põhiraskust kannavad Suurbritannia sõdurid, vajame Ühendkuningriigiga ka täiendavaid koostöövõimalusi ühistel sõjalistel operatsioonidel. Et NATO eelmisel kaitseministrite kohtumisel rõhutati konsensuslikult Resolute Support missiooni täieliku mehitamise vajadust, peame võimalust lühiajaliselt sellel operatsioonil oma panust koostöös brittidega suurendada julgeolekupoliitiliselt väga oluliseks,“ lausus kaitseminister Jüri Luik.

Otsusest suurendada oma panuseid Afganistanis on teavitanud enamik NATO liikmesriikidest.

Praegu on riigikogus läbinud esimese lugemise Resolute Support missiooni Eesti senise osaluse pikendamine, mille raames on 2018. aastal plaanis jätkata panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga Põhja-Afganistani regioonis, kus raamriigiks on Saksamaa ja lisaks ühe staabiohvitseriga.

Toimetaja: Priit Luts



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: