Valitsus broneeris reservist 10 miljonit eurot kaitseinvesteeringuteks ({{commentsTotal}})

{{1512641940000 | amCalendar}}

Valitsus leppis kokku ja tegi rahandusministrile ülesande eraldada vajadusel reservist 10 miljonit eurot kaitseinvesteeringuteks, kui hangete tempo peaks kiirenema.

Peaminister Jüri Ratas selgitas valitsuse pressikonverentsil, et see raha pannakse n-ö valmis ja eraldatakse siis, kui laskemoonahanke tempo peaks tõepoolest kiirenema.

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et see oli kompromiss, kuid avaldas kurbust, et riigikaitse on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks.

"Oleme piiri peal, et riigikaitse, mille puhul oleme hoidnud parteideülest joont, on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks. See on mulle ja kogu valitsusele vastuvõetamatu," tunnistas Luik.

Ta peab kummastavaks, et me räägime 10 miljonist eurost ajal, mil Eesti riigikaitse eelarve pole kunagi olnud nii suur, üle poole miljardi euro. "Aga kui selline broneering ja kompromiss aitab poliitilist ummikseisu likvideerida, siis usun, et see on mõistlik," lisas ta.

Poliitiline vaidlus tekkis siis, kui valitsus muutis aastateks 2018–2020 plaanitud 60 miljoni euroses kaitseinvesteeringute programmis kulutuste jaotust nii, et seni igaks aastaks arvestatud 20 miljoni euro asemel oleks 2018. aastal kulutatud 10 miljonit, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot.

Näiteks riigikogu liige, endine kaitseminister Hannes Hanso (SDE) ähvardas jätta hääletamata riigieelarve poolt, kui kaitseinvesteeringute reale ei panda tagasi 10 miljonit eurot.

"Kaitsevõime arendamisse on vaja raha juurde. Lisainvesteeringute kärpimise plaan minu hinnangul ei lenda. 10 miljonit, mis vahepeal kaduma läks, tuleb eelarvesse tagasi panna," kirjutas Hanso sotsiaalmeedias.

Oma avaldusega toetas Hanso parteitut saadikut Margus Tsahknat, kes on viimastel nädalatel korduvalt kritiseerinud kaitseinvesteeringute väidetavat vähendamist.

Neljapäeval kommenteeris Hanso Facebookis, et koalitsioonipartneritega kokku lepitud asjad tuleb ellu viia. "Nüüd loen pressikonverentsi teksti ja saan aru, et kaitseministri hinnangul on kaitseeelarve juba niigi suur...10 miljonit juurde, mille eest minister peaks kui lõvi võitlema, on kuidagi väga vastumeelne. Mis signaali see siseriiklikult ja Eestist väljapoole saadab? Teades Eesti riigikaitse ees seisvaid väljakutseid ning rahalisi vajadusi on see päris kummastav," kirjutas ta.

"Kokkulepitud 60 miljonit on paraku nö vajaduste "jäämäe veepealne" osa. Pelgasin aasta tagasi valitsusvahetuses ühe koalitsioonipartneri kaitsealaseid seisukohti. Nüüd paistab, et peab silmad lahti hoidma ka teise partneri osas," lisas ta.

IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles kolmapäeval ERR-ile, et kaitseinvesteeringute summasid ei ole vähendatud, kuid kaitseministeerium ei jõua laskemoona hanget algselt arvatud tempos ellu viia.

"Seetõttu pole igaks juhuks 10 miljoni tuleva aasta eelarvesse paigutamine mõistlik," ütles Seeder ja selgitas, et see jääks kasutamata ja kanduks 2019. aasta eelarvesse, sest ministeerium ei jõua hankeid nii läbi viia, et laskemoon oleks 2018. aastal juba kohal.

 

Toimetaja: Priit Luts



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: