Euroopa Komisjon esitas plaani rändepoliitika arendamiseks ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon esitas neljapäeval poliitilise tegevuskava, millele toetudes jõuda 2018. aasta juuniks laialulatuslikule kokkuleppele jätkusuutliku rändepoliitika suhtes. ELi juhid peavad rändeküsimuste üle aru 14. detsembril toimuval kohtumisel.

Komisjoni pressiteate kohaselt on möödunud kolme aastaga võetud EL-is kasutusele uus lähenemisviis rände juhtimisele: toetatakse kõige suurema surve all olevaid liikmesriike, tugevdatakse ELi välispiiri kaitset ja tõhustatakse koostööd partnerriikidega. Koordineeritud töö tulemusena suudeti äärmiselt pingeline olukord stabiliseerida – 2017. aastal vähenes ebaseaduslikult ELi saabunute arv 63 protsenti –, kuid lähiaastate suundumused ja sellised tegurid nagu kliimamuutused ning demograafiline ja julgeolekuolukord ELis ja selle naabruses näitavad, et ränne jääb päevakorrale veel aastakümneteks.

"Kriisolukord hakkab küll mööduma, kuid on ilmselge, et rändeküsimused jäävad aktuaalseks terve põlvkonna eurooplaste jaoks. Euroopa peab võtma kiiremas korras kasutusele tulevikukindlad vahendid, et rännet vastutustundlikult ja õiglaselt juhtida. Viimase kolme aastaga oleme teinud suuri edusamme, kuid nüüd on aeg vormida ettepanekud õigusaktideks ja hakata neid õigusakte igapäevaelus rakendama," märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Neljapäeval soovitas Komisjon ELi juhtidel senist tööd jätkata ning tagada sujuv edasiminek Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga, tugevdada veelgi partnerlusi kolmandate riikidega, jätkata seaduslike Euroopasse saabumise võimaluste leidmist ja kindlustada edaspidiseks piisav rahastamine.

Euroopa Komisjoni ettepanekud:

* Arutelud Komisjoni ettepanekute üle korraldada ümber Euroopa ühine varjupaigasüsteem on edenenud väga aeglaselt ning seepärast on oluline, et Euroopa Ülemkogu elavdaks väitlust selle üle, kuidas solidaarsust ja vastutust tulemuslikumalt ja õiglasemalt tasakaalustada. Eri seisukohti arvesse võttes võiks Dublini süsteemi ümberkujundamisel lähtuda põhimõttest, et kohustuslikku ümberasustamist rakendataks tõsistes kriisiolukordades, kuid vähem keerukates olukordades põhineks see liikmesriikide vabatahtlikel kohustustel. Komisjon soovitab nõukogul vaadelda soovitusi tervikuna ning avaldada toetust Dublini määruse läbivaatamisele juuniks 2018.

* Liikmesriikidele välispiiri kaitsel viivitamatult abi pakkumiseks peab EL tagama uue Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti täieliku töövalmiduse märtsiks 2018, et viia lõpule tulemusliku välispiiri haldamise süsteemi loomine.

* Rändepoliitika välisdimensiooni tuleb tugevdada, et tagada ELi-Türgi kokkuleppe täielik rakendamine ning jõulisem koostöö kolmandate riikide ja ÜRO asutustega. Nüüd peab EL olema valmis võtma kasutusele täiendavaid vahendeid Türgis asuvate pagulaste toetuseks mõeldud ELi rahastu jaoks, kindlustama strateegilist partnerlust Aafrika Liidu ja selle liikmesriikidega, viima ellu ELi välisinvesteeringute kava esimese etapi projektid ning täiendama ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika haru vahendeid.

* Et inimesed ei otsustaks ebaseadusliku rände kasuks ja et inimsmugeldajate ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ärimudel saaks lõhutud, peab EL pakkuma ohtlikele reisidele alternatiive sellega, et avab tõeliselt kaitset vajavatele inimestele turvalise ja ohutu tee Euroopasse. See eeldab ühtlasi, et liikmesriigid asustavad 2019. aasta maiks ümber veel 50 000 haavatavat pagulast. Samal ajal peavad liikmesriigid looma võimalused nende inimeste kiireks ja tulemuslikuks tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks, kellel ei ole õigust ELi jääda.

* Rände juhtimine on keeruline ülesanne, mille jaoks on vaja rahalisi investeeringuid. Alates 2015. aastast on EL suurendanud Varjupaiga-, Rände- ja Sisejulgeolekufondi kaudu kättesaadavate rahaliste vahendite mahtu ja ELi ametite rahastamist peaaegu 75%. Tulevikule mõeldes peaksid ELi juhid kaaluma, kuidas kindlustada rände välismõõtme rahastamine ja tagada ressursside kiire kasutuselevõtmine, et tegeleda rände algpõhjustega ja tagada pagulaste ja rändajate kaitse. Viimase kolme aasta kogemusi tuleks arvesse võtta mitmeaastases finantsraamistikus (ELi 7 aasta eelarve), millega tuleks ühtlasi ette näha paindlikud vahendid tulevastele rändeprobleemidele reageerimiseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: