Erakordselt sajune sügis pole kruusateedele Eestis kuigi laastavalt mõjunud
Kuigi tänavune sügis on olnud erakordselt sajune, siis kruusateede olukord Eestis pole kehvem, kui on olnud viimastel aastatel.
Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa ütles ERR-ile, et kruusateede seisukord muutub koos ilmaga ehk suuremad vihmahood muudavad olukorra taas kehvemaks. "Kahjuks kruusmaterjali kandevõime niisketes oludes väheneb."
Teehooldajad püüdsid Kuldmaa sõnul enne esimesi külmasid kruusateid tasandada, kuid jätkuvad vihmasajud ja sulailmad tekitavad teedele uusi kahjustusi. "Võrdluseks eelmiste aastatega julgeme väita, et olulist erinevust ei ole: sügis on sügis ning probleemid on igal sügisperioodil samad."
Ameti Ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht lausus, et Järva- ja Ida-Virumaal on tänu pidevatele sügisvihmadele kruusateedel pindmised kahjustused ehk tekkinud on augud ja ebatasasused.
Ta lisas, et kehvemas seisus on sellised teed, mida mööda toimub raskeveokite liiklus, näiteks metsateede ehitus või metsa väljavedu. "Kruuskatte tahenedes jätkatakse tee tavapärase hööveldamisega," lausus Piibeleht.
Lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla rääkis ERR-ile, et möödunud nädala esimese poole lumesadu ja külmakraadid tekitasid hetkeks olukorra, kus maapind sai veidi külma ja kruusmaterjal teedel korraks taheneda, kuid nädala teises pooles alanud vihmasadu muutis maha sadanud lume sulaks ja kruusateed muutusid veelgi vesisemaks kui enne lumesadu.
"Selliste ilmaolude korral on kindlasti oodata massipiirangute jätkuvat paigaldamist, et säilitada riigiteid ja tagada nende toimepidevus. Teehooldaja on valmis reageerima, kuid selliste ilmaolude puhul ei ole kiireid lahendusi, mistõttu rakendatakse leebemaid meetmeid nagu vete mahalaskmist, suuremate aukude ja ebatasasuste silumist autoalussahkadega," rääkis Vaidla.
Kruusmaterjali tahenemise korral on Vaidla selgituste kohaselt võimalik teostada kruusateede profileerimist, mida tehakse esimesel võimalusel, kui on selleks sobivad ilmastikuolud.
Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt sõnas, et Lõuna regioonis ei saa ka hetkel otseselt kehvemaid teelõike välja tuua, kuna teede seisukord sõltub ilmastikuoludest. Ta ütles, et valdavalt on praeguste märgade ilmadega vaja suurematesse lagunemiskohtadesse ka kruusmaterjali juurde vedada.
Põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa lausus, et kruusateede olukord on tavapärane vastavalt iga-aastasele märjale sügisperioodile.
Riigile kuuluvaid kruusateid on 4876 kilomeetrit ehk ehk 29.4 protsenti riigiteede kogupikkusest. Kõige rohkem kruusateid asub lääne ja lõuna regioonis.
Toimetaja: Indrek Kuus