Iga kolmas hoiab sääste sularahas
Sularahas hoiab sääste 34 protsenti Eesti elanikest, selgus värskest Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringust.
Küsitletud tõid sularahas säästude hoidmise põhjustena välja pangahoiuste madala intressitulu ja pankade liiga kõrged teenustasud. Samuti asjaolu, et sularahas säästude hoidmisel on säästudest parem ülevaade.
Turu-uuringute küsitlusest ei selgunud, kui suures mahus sääste sularahas hoitakse. Palju täpsemini on teada inimeste pangahoiuste maht ning nende kasv.
Paari nädala eest teatas Eesti Pank, et majapidamiste hoiused suurenesid oktoobris üheksa protsenti 6,6 miljardi euroni ning nende kasv on viimastel kuudel kiirenenud.
Sularaha versus kaardimakse
Eesti leibkondade maksekäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud.
Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas (11 protsenti), ligikaudu sama palju (12 protsenti) on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema grupi osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilsena.
Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha: nendest 58 protsenti maksavad sagedamini kaardiga ja 18 protsenti sularahas.
Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.
Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79 protsenti on sellele vastu.
Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades (84 protsenti), Lõuna-Eestis (86 protsenti) ja üksi elavate pensionäride (87 protsenti) seas. Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga (üle 1000 euro kuus) ja nooremate (18–34aastased) elanike hulgas.
Toimetaja: Priit Luts