Eesistumisega seotud Eesti ametnike lisatasudeks kulub seitse miljonit
Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal tööl olnud sadadele ametnikele maksab riik lisatasu, kokku ligi seitse miljonit eurot.
"Nii Eesti ametiasutustes kui ka Eesti alalises esinduses EL-i juures on kokku eesistumisega seotud 1300 ametnikku, kellest 330 on tähtajaliselt eesistumise lõpuni juurde värvatud. Brüsselisse lähetasime eesistumise ajaks hädavajalikku tööjõudu juurde 133 ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 24 inimest," ütles ERR-ile Eesti EL-i nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli.
Kogu eesistumise eelarvest moodustab Lilleväli sõnul personalikulu üle poole – neljaks aastaks on personalieelarvesse planeeritud kokku 41,4 miljonit eurot.
"Selle 41,4 miljoni euro hulgas on eesistumise ettevalmistuseks ja elluviimiseks palgatud 330 töötaja palgakulud, lisapersonali Brüsselisse ja teistesse välisesindustesse lähetamise kulud ning lisatasud kõigi 1300 eesistumisega seotud töötaja märkimisväärsete ületundide eest," ütles Linniväli.
Ta märkis, et eesistumise võtmetöökohtade iseloom nõuab tuntavat ületunnitööd, kuna ELi ministrite kohtumised, töögruppide vedamine, läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega ning muu seonduv eeldab eesistujalt Brüsselis tavapäraselt kuus tööpäeva nädalas.
"Viimastel aegadel on saanud traditsiooniks, et pingelised läbirääkimised on lõppenud lausa varastel hommikutundidel," tähendas Lilleväli.
Et seda kompenseerida, muudeti 2016. aasta septembris avaliku teenistuse seadust, mis teeb võimalikuks maksta täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu ilma eraldi ületundide arvestust pidamata.
Kokku oli tavapärasest intensiivsema töö kompenseerimiseks personalieelarvesse planeeritud umbes seitse miljonit eurot, mis jagunes 11 ministeeriumi, riigikantselei, riigikogu ning Eesti alalise esinduse EL-i juures vahel.
"Töö intensiivsuse määratlemiseks töötati välja erinevad kategooriad positsiooni vastutuse, töömahu ja töörühmade hulga alusel. Lõplik otsus iga töötaja lisatasu osas jäi konkreetse asutuse otsustada," selgitas Lilleväli.
Eesistumisega seotud ületunde on seotud ametiasutustel võimalik kompenseerida ka kuni kümne lisapuhkuse päevaga, mis kehtib kuni kuus kuud peale eesistumist ning mis ei ole rahas kompenseeritav.
"Meie eesistujad on teinud väga head tööd ning suutnud viimaste kuude jooksul saavutada märkimisväärseid edusamme ka senini tupikus olnud ELi ja Eesti jaoks olulistes teemades. Õige personalivalik on tulemuste saavutamiseks võtmetähtsusega ning vääriline tasu pingelise ja hea töö eest on elementaarne,“ rääkis Lilleväli.
Lisaks olid Eestis toimunud kõrgetasemeliste ürituste juures abiks sideisikud, keda oli kokku sada ning kelle töötasu oli pigem sümboolne. Sideisik on kontakt liikmesriikidest saabunud delegatsiooni, eesistumise meeskonna ja saatkonna vahel.
"Sideisikud tegelesid kogu ajakava praktikas ellu viimisega – et delegatsiooni liikmed jõuaksid õigel ajal õigesse kohta ning lahendavad nende igapäevaseid küsimusi ja teinekord ka erisoove. Samuti oleme kaasanud praktikante, kes oma ülikooli kohustusliku programmi korras meil ürituste juurel abiks käisid," ütles Eesti eesistumise korraldusmeeskonna juht.
Toimetaja: Indrek Kuus