Tüpograaf: inimestele ei saa kindlat kirjakallet peale pressida
Tüpograaf Mart Andersoni sõnul ei tohiks inimestele kindlat kirjakallet peale suruda.
Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et lastes tekitab stressi kirjatehnika hindamine, ja küsis, miks lapsed õpivad kirjatehnikat pea samamoodi nagu me vanaemad ning kas ilukiri on ikka nii tähtis?
Vastates "Ringvaates" küsimusele, miks õpitakse koolis ühte ja sama kindlat käekirja, ütles Anderson, et kunagi on see standardiks tehtud ja nüüd on see õppematerjalides levinud. Samas tõdes ta, et see mall, mida on koolides harjutatud, on juba üle 50 aasta vana.
"Tehnika on nii palju arenenud, kiri, mida me loeme, ei ole enam seotud iseenesest. Väga harva me loeme tegelikult materjalidest kaldkirja. Kui räägime lugemisest ja kirjutamisest, siis need vormid, mida tekstides loeme, on märksa teistsugused, mida lapsed kirjutavad," rääkis ta.
Andersoni hinnangul võib olla kirjatehnika hindamine liiale läinud. Tema sõnul tehti näiteks Soomes hiljuti reform, mille järel kirjutavad lapsed lihtsustatud tähevorme, mis on sidumata.
Tüpograafi arvates ei peaks kirjatehnikat hindama.
"Kuhu me tahame lõpuks jõuda, on see, et inimene suudab ikkagi kirjutada nagu täiskasvanu, et me vaatame kirjale peale ja ei saa öelda, et see on lasteaialapse kirjutatud. Ja sellel on puhtalt praktiline pool ka - kui kiiresti me kirjutame, et kui on tarvis elus kirjutada, siis ei kirjuta ühte lauset viis minutit. Ja lõppkokkuvõttes, et oleks mingi isikupära," selgitas Anderson.
"Mis puudutab seda konkreetset malli, mida koolis õpetatakse, siis tegelikult peaks harjutama erinevate mudelitega. Ühele inimesele sobib üks viis rohkem, teisele sobib teine. Me ei saa peale pressida inimestele mingisugust kindlat kirjakallet," lisas ta.
Andersoni hinnangul võiks koolides toimuda juba varsti kirjatehnika reform.
Toimetaja: Merili Nael