Hiinlased ootavad juustu: korraga võib kerkida kaks uut piimatööstust
Kevadel ühistulise piimatööstuse rajamiseks PRIA toetuseta jäänud MilkEst jätkab plaaniga asutada tootmine laenu abil. PRIA toetuse saanud E-Piim tegeleb aga rahvusvaheliste tehnoloogiahangete hindamisega. Mõlemad üksnes ekspordile rajatavad tehased loodavad tootmisega alustada 2020. aastal.
AS MilkEst, kes teatas suvel, et plaanib piimatööstuse rajada toetusest ilmajäämisest hoolimata, tegeleb praegu aktsionäride leppe koostamisega. Paari kuu pärast loodab piimandusühistute baasil loodud ettevõte rahastamisskeemi paika saada, et uus, täielikult ekspordile orienteeritud tootmine 2020. aasta jooksul käivitada.
Samal aastal peaks valmima ka PRIA-lt 15-miljonilise toetuse saanud E-Piima tööstus, mis samuti suunab kogu toodangu ekspordiks.
Kui E-Piim on kavandanud uue tööstuse päevaseks tootmismahuks tuhat tonni piima, siis MilkEst plaanib alustada 500 tonniga, ent kasvatada võimsust ajapikku samuti tuhande tonnini, mis kõik eksporti suunatakse.
"Meie projektis piima jätkub. Siseturu olukorda see ei pingesta," viitab MilkEsti nõukogu liige Märt Riisenberg, et kodumaist konkurentsi nende tööstus ei kasvata.
Seega peaks kahe tööstuse päevaseks tootmismahuks olema 2000 tonni piima, mis kõik ekspordiks läheb. Võrdluseks: praegu toodetaksegi Eestis umbes 2000 tonni piima päevas.
"Tuleb ka seda öelda, et need mõlemad tööstused, juhul kui nad tulevad, valmivad aastaks 2020, see on 2,5 aasta pärast. Loodetavasti on esti piimatoodang suurenenud selleks ajaks 2700 tonnini päevas, nii et jääb ka teistele," ei muretse Riisenberg selle pärast, et koduturule piima enam ei jätkukski.
Praegu veetakse 2000 piimatonnist välja alla kolmandiku, umbes 600 tonni. Ülejäänu jääb koduturule, ent muist piimapulbrist ja juustust, mis siin ümber töödeldakse, jõuab otsapidi veel välismaale.
"Eesti elanikud ei suuda kõike ära tarbida," tõdeb Riisenberg.
Uus tööstus rajatakse nullist
MilkEst on rajatava tööstuse maksumuseks arvestanud 50 miljonit eurot. Sellest kolmandik loodetakse kokku saada aktsionäride omaosalusena, kaks kolmandikku peaks tulema pankadelt. Hetkel käibki töö omaosaluse leidmiseks, pankadel on põhimõtteline huvi rahastada olemas. Hetkel on aga koos veel liiga väike summa, et projektiga edasi minna.
"Kuna meie projekt ju toetust ei saanud, siis koos on ikka ülivähe, mis tootjad algatuseks kokku panid, et aktsiaselts asutada. Nüüd on vaja leida investor või kokku leppida rahastuses aktsionäride tasandil. Kui leping mõlemaid pooli rahuldab, jätkub ka raha," usub Riisenberg.
"Mitmete pankadega on eelkokkuleppeid. Pangad on nimetanud seda projekti väga huvitavaks ja perspektiivseks. Loodan, et siin ei tohiks takistust tekkida," on Riisenberg optimistlik.
Asukohana on praegu töös Viljandimaa tööstuspark, ent seal oodatakse kopa maasselöömist võimalikult ruttu. Seetõttu võib asukoht veel muutuda, sest ehitusküpseks saamiseni on projektil veel pikk maa minna.
"Oluline on rõhutada, et me alustame puhtalt lehelt - nii uus tootmishoone kui uus organisatsioon. Me ei ole kellegi organisatsiooni külge poogitud, nii et ei teki ka võimalusi, et mingit vana minevikku hakatakse kellelegi nina alla hõõruma," ütleb Riisenberg.
MilkEst plaanib tootma hakata juustu, piimapulbrit, koort ja võid. "Toorpiima muudame toodeteks, lisandväärtus jääb kõik Eestisse," lubab Riisenberg.
E-Piim keskendub juustutootmisele
PRIA toetusele rajatav E-Piima tootmisüksus läheb maksma pea kaks korda rohkem, planeeritud investeering on 90 miljonit eurot, millest 15 miljonit tuleb toetuse arvelt, ülejäänu pangalaenuna ja omainvesteeringutest. E-Piim alustab 2020. aastal, käivitudes kohe tuhande piimatonniga päevas.
E-Piima juht Jaanus Murakas ütleb ERR-ile, et töö projektiga on väga pingeline ja käib mitmel rindel. Lisaks detailplaneeringute ja tootmismaadega seonduvale on käimas käimas rahvusvaheliste hangete hindamine, millega soetatakse tehnoloogiat ja seadmeid.
"See on väga mahukas töö, me ei loe hankepakkumisi mitte lehtedega, vaid kastidega, mis ühelt pakkujalt tuleb," piltlikustab Murakas töö mahukust.
"Loodame kuu aja jooksul hankepakkumiste hindamistega ühele poole saada. Sisuliselt on selle tehase sees mitu tehast, kus tehakse mitmeid erinevaid piimatooteid. Need tuleb omavahel kokku kombineerida ühe automaatikaga juhitavaks komplekteerida, seal on palju kaasnevaid allhankeid. Me peame vaatama, kuidas need kolme eri osa hanked omavahel kokku sobivad, igale osale on eri hange, kus igale mitu erinevat pakkujat," kirjeldab Murakas.
E-Piima tehas keskendub juustutootmisele, ent kuna selle kõrvalsaadused on vadak ja koor, toodetakse neist piimapulbrit ja koorel põhinevaid tooteid. See teebki sisseseade hankimise keeruliseks.
Kaks kolmandikku tehase eelarvest moodustabki tehnoloogia.
"See tuleb kohapeal nagu rajatis valmis ehitada. See pole nagu külmkapp, et tellid kohale ja paned juhtme seina," kirjeldab Murakas tehonoloogia keerukust.
Hiinlased ootavad juustu
E-Piima tehas rajatakse Paidesse, mis jäi 36 pakkumise seast, mida omavalitsused neile tegid, lõpuks sõelale. Tehas hakkab tööd andma 104 inimesele, kui see 2020. aastal valmib.
"Tänapäeva maailm on väga mahukeskne, isegi kohalikke omavalitsusi paneme selle järgi kokku, et alla mingi kindla määra ei õnnestu enam eraldi hoida. Tuhat tonni päevas on järjest kontsentreeruvas maailmas, kus me tegutseme, miinimumkogus, et see tootmine oleks efektiivne," põhjendab Murakas suurt mahtu.
Lisaks traditsioonilisele poolkõvale juustule, mida Eestis toodetakse, hakkab uus tehas tootma ka täiesti uudset juustu, millist veel keegi siin ei tooda. See suunatakse Aasia turgudele, mille juustutarbimine on plahvatuslikult kasvamas, iseäranis Hiinas, mis on E-Piima jaoks uus sihtturg.
"Kui veel 10-15 aastat tagasi oli Aasia turgudel juustutarbimine väga väike, siis kolme-nelja aasta pärast tarbib Hiina turg juba rohkem juustu, kui Vene turg iial oma parimatel aegadel tarbinud on," avab Murakas tehase potentsiaali.
Lisaks jätkub eksport Balti riikidesse, Soome, Itaaliasse, Jaapanisse ja Taiwani.
Toimetaja: Merilin Pärli