Kutsealuste tervisenõuete leevenemine toob kuni 1000 ajateenijat juurde
Valitsus kiitis heaks määruse, millega leevenevad tervisenõuded ajateenistusse kutsumisel, millega seoses peaks ajateenijate arv suurenama kuni tuhande võrra aastas.
Eelnõu järgi muutub kaitseväeteenistuskohustuslaste terviseseisundi hindamine arstlikes komisjonides tõhusamaks, mis vähendab ajateenistusest kõrvalehoidmist tervislikel põhjustel.
Kaitsevägi on juba muutunud ajateenistuse väljaõppe korraldamist senisest personaalsemaks terviseprobleemidega või vähemvõimekamate sõdurite suhtes.
Uus määrus leevendab nõudeid lühiajaliste tervisehäirete osas, kus vajalikku ravi on võimalik tagada ka ajateenistuses, näiteks migreen, õietolmuallergia, laktoositalumatus.
Vajadusel saab ajateenistusest tervislikel põhjustel siiski vabastada, kui selgub, et ka vajaliku ravi korral ei ole sõdur võimeline teenistusülesandeid täitma ning Kaitseväel pole võimalust teda paigutada tervisest lähtuvalt sobivamale ametikohale.
Eelnõu autor kaitseministeerium märkis, et muudatuste tulemusel peaks tervisenõuetele vastavaks tunnistatavate ning ajateenistusse kutsutavate inimeste arv suurenema hinnanguliselt kuni 1000 võrra aastas.
Ka tegevväelaste osas muudetakse tervisenõuded oluliselt paindlikumaks, vajaduse korral saab tegevväelase terviseseisundit hinnata lähtuvalt konkreetsest ametikohast ning arvestades inimese võimet täita sellel ettenähtud teenistusülesandeid. Kehtiv kord seda ei võimalda.
Kaitseminister Jüri Luik ütles valitsuse pressikonverentsil, et kui Eestis läbib kaitseväeteenistuse kolmandik noormeeste aastakäigust, siis näiteks Soomes on vastav näitaja kaks kolmandikku.
MInistri sõnul võetigi uute nõuete kehtestamisel suures osas eeskuju Soome kaitseväes kehtestatud nõuetest.
Toimetaja: Priit Luts