EASi tegevust peaks uurima sõltumatu audit
ERRi portaal on kirjutanud juba pikemat aega teadaolevast probleemist, mida keegi pole paraku seni tõtanud lahendama: ebaotstarbekast rahakasutusest ja ressursside raiskamisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS).
Küsimus ei ole selles, kas Eestit on vaja maailmas tutvustada ning siia investeeringuid meelitada. Küsimus on selles, kui efektiivselt, järjepidevalt ning jätkusuutlikult seda tehakse.
Ingliskeelses meedias töötava ajakirjanikuna olen EASi ning selle allüksuste tegevust näinud kõrvalt – ning korduvalt ka nii kaudselt kui otseselt kokku puutudes – üle viie aasta ning minu tähelepanekud seda organisatsiooni iseloomustades on järgmised:
- EASil puudub fookus. Näiteks Eesti promomisele (turismi ja/või investeeringute meelitamisele) on pühendunud vähemalt seitse EASi veebilehte. Kõik nad on senini stiililiselt ühtlustamata ning sisu kvaliteet ega kvantiteet pole järjepidevad. See omakorda tähendab ressursside raiskamist (meenutan, et me räägime Euroopa Liidu rahast, mis lõpeb varsti otsa).
- EASi saadavad personaliprobleemid. Kuigi EAS on läbi aastate suutnud meelitada endaga liituma ka säravaid talente, ei ole see organisatsioon suutnud neid inimesi tihti hoida (nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel – näiteks poliitilised muudatused), mis omakorda on tihti tekitanud ebastabiilsuse EASi töös ning järjepidevuse katkemise organisatsioonis. Tulemus on taas kord ressursside raiskamine.
- Raha läbimõtlemata kulutamine – või kui soovite, põletamine – erinevatele projektidele ilma pikaajalise jätkusuutliku plaanita on epideemiline. Estonia.ee veebileht on hiljutine näide, kuid neid on tublisti rohkem. Kas suvalisele X riigi blogijale tasu maksmine klassikirjandi tasemel lühikese blogipostituse eest (mille mõju keegi hiljem ei hinda) on tark rahakulutus? Ma arvan, et ei ole. Kahjuks on selliseid näiteid palju.
- Läbipaistvuse puudumine. ERRi artikkel kirjeldab vaid jäämäe veepealset osa – seda, kuidas üks PR-firma on hiljuti saanud endas palju riske peitvad hankelepingud kommunikatsioonitegevusteks Eesti turismisihtturgudel (Venemaa, Saksamaa, Norra, Inglismaa ja Rootsi). Lisaks sellele on EASi taustal veel läbipõimunud võrgustik, mille osalised on läbi isiklike kontaktide erinevad suhtekorraldusfirmad, mitu EASi töötajat, kuid ka vähemalt üks suur poliitiline partei.
Amicus Plato, sed magis amica veritas – Platon on mu sõber, kuid tõde on kallim. Mul on rõõm tunda EASis väga palju tublisid ja säravaid inimesi, kes tõesti teevad oma tööd nii hästi kui võimalik, kuid organisatoorselt peaks EAS töötama tulemusrikkamalt ning meie kõigi raha kasutama paremini kui ta seda seni suutnud on.
Ma arvan, et alustada tuleks sõltumatu auditiga, mis vaatab üle EASi rahakasutuse. Järgmisena tuleks EASis lõpetada kõikvõimalikud dubleerimised ning asendustegevused. Ning ütlematagi peaks hankelepingute sõlmimine olema absoluutselt läbipaistev. •
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Lugejakiri