Vaid neli protsenti eestlastest usub, et NATO ei tule ohu korral appi
Eestlaste hinnangul on Eesti julgeoleku suurim garantii kuulumine NATO-sse ning vaid neli protsenti eestlastest leiab, et NATO ei osuta Eestile konflikti korral mitte mingit abi.
78 protsenti eestlastest peab NATO-sse kuulumist Eesti suurimaks julgeolekugarantiiks. Mitte-eestlastest on sel seisukohal aga vaid 26 protsenti, selgus kaitseministeeriumi tellitud uuringust "Avalik arvamus ja riigikaitse", sügis 2017.
Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud uuringust selgus ka, et 59 protsendi kohalike mitte-eestlaste hinnangul on Eesti suurim julgeolekugarantii head suhted Venemaaga. Eestlastest leidis nii aga vaid 16 protsenti.
Eestlaste jaoks oli NATO järel tähtsuselt teisel kohal julgeolekugarantiina Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine. Seda pidas vajalikuks 43 protsenti. Samal seisukohal oli ka 34 protsenti mitte-eestlastest.
Eestlaste jaoks oli oluline (26 protsenti) julgeolekugarantiid ka liitlaste relvajõudude alaline kohalolu Eestis, mida mitte-eestlastest pidas vajalikuks vaid neli protsenti.
Kaitseminister Jüri Luik tõdes, et eesti- ja venekeelse elanikkonna arvamuste erinevus tuleneb sellest, et venekeelsed elanikud viibivad paljuski Vene meedia mõjuväljas.
"Kui arvestada, et NATO populaarsus Vene meedias on ilmselt null, siis selles mõttes on mul väga hea meel, et väga paljud inimesed näevad sellest Vene propagandast läbi. Aga loomulikult peame me veelgi aktiivsemalt nii eesti- kui ka venekeelses meedias selgitama riigikaitse ja NATO teemasid," rääkis Luik "Aktuaalsele kaamerale".
NATO osutab Eestile sõjalist abi
Veel leidis eestlastest vastajate poolt äramärkimist Balti riikide kaitsealane koostöö (22 protsenti), koostöö ja head suhted USA-ga (21 protsenti) ja kuulumine Euroopa Liitu (18 protsenti).
62 protsenti eestlastest usub ka, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi. Mitte-eestlastest arvab nii 22 protsenti.
49 protsenti eestlastest usub, et ainuüksi NATO liikmeks olek hoiab ära sõjalise konflikti (mitte-eestlastest arvab nii 18 protsenti).
Vaid 14 protsenti eestlastest leiab, et NATO abi Eestile konflikti korral piirduks vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega.
Ainult nelja protsendi eestlaste hinnangul ei osuta NATO Eestile mitte mingit abi, samas kui mitte-eestlastest on sel seisukohal 32 protsenti.
Liitlassõdurid on profid ja sõbralikud
Eesti inimesed hindavad siin viibivate NATO lahingugrupi sõdurite puhul enim professionaalsust ja sõbralikkust. Uuringu järgi peab 46 protsenti vastanutest liitlassõdurite puhul olulisimaks märksõnaks professionaalsust, 28 protsenti sõbralikkust, 21 protsenti häid kavatsusi ning 19 protsenti viisakust.
Negatiivseid märksõnu toodi välja palju vähem - üheksa protsenti peab NATO sõdureid ükskõikseks, viis protsenti mitteusaldusväärseks ja kaks protsenti lugupidamatuteks.
78 protsendi eestlaste ja 21 protsendi mitte-eestlaste on NATO sõdurite Eestis viibimine muutnud Eesti turvalisemaks.
Seitsme protsendi eestlaste ja 20 protsendi mitte-eestlaste hinnangul on liitlaste kohalolu muutnud Eesti ebaturvalisemaks.
Toimetaja: Urmet Kook