Hambaravihüvitis tõuseb loodetud 50 euro asemel 40 euroni
Haigekassa nõukogu tänasel koosolekul otsustati, et uuel aastal kerkib täiskasvanute hambaravihüvitis praeguselt 30 eurolt 40 euroni, mis on kümne euro võrra vähem kui töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski tehtud algses ettepanekus.
Tänasel koosolekul lepiti põhimõtteliselt kokku haigekassa 2018. aasta eelarves ning pani paika lisanduva 34 miljoni euro jaotamine.
"Plaanime järgmisel aastal tuua 140 000 täiendavat ravijuhtu, kindlasti panustame laste ravisse," ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ajakirjanikele.
Haigekassa tuleva aasta eelarves on võrreldes tänavusega ette nähtud 140 000 täiendavat ravijuhtu, milleks on antud 34 miljonit eurot. Enim lisaraha suunatakse laste ravisse, sisehaiguste ravisse ning kardioloogiasse, mis saavad kõik ligi 5 miljoni eurot lisaraha.
Uuest aastast lisandub retseptiravimite ja haiglaravimite hulka 20 uut ravimit, mille eest tasub haigekassa 3 miljonit eurot. Olulisemad lisanduvad ravimid on müeloomi, eesnäärmekasvaja, neerukasvaja, rinnakasvaja, melanoomi ja silma- ja nahahaiguste vastu.
Järgmisel aastal saab haigekassa eelarvest täiendavat ravimihüvitist 125 000 inimest, milleks riik eraldab täiendavalt 3,4 miljonit eurot. Kui seni maksti ravimihüvitist alates 300-eurosest kulutusest aastas, siis edaspidi laieneb ravimihüvitis 100 euro piiri ületavatele kulutustele.
Täiskasvanute hambaravihüvitiseks saab tuleval aastal 40 eurot. Varasemalt oli teemaks hambaravihüvitise suurendamine 50 euroni.
Ossinovski märkis ühisel pressikonverentsil Laanega, et tema ettepanek oli tõsta 30 eurolt 50-le, ent Laane hinnagul ei mahu nii suur tõus eelarve prognoosi piiresse, mistõttu jäi tõus väiksemaks. Kas hüvitise suurenemine 50 euroni võiks aset leida ületuleval aastal, täna veel ei otsustatud. Suuremat, 85-eurost hüvitist hakkavad saama ka mitmete keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi väga vajalik (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom).
Lisaks tasub haigekassa uuest aastast hambaarstidele osutatud teenuste eest 20 protsenti rohkem.
Põhjus, miks paljud hambaarstid siiani haigekassaga lepingut sõlmida ei ole soovinud, on selles, et haigekassa hinnakiri ei vasta hambaravivastuvõtuga kaasnevatele reaalsetele kuludele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me nüüdisajastasime hindasid selleks, et inimesed ei saaks vähem teenust, siis on loogiline, et ka teenuse hüvitatavat hinda me tõstame," ütles Laane.
Samuti muutub hambaproteeside kord ning edaspidi saab nende eest hüvitist ainult haigekassa lepingupartnerite juures. Hüvitis jääb samaks - 260 eurot kolme aasta peale, kuid haigekassa hakkab seda ise otse lepingupartneritele maksma ja inimene ei pea esialgu ise raha välja käima.
"Ja vastu me tahame saada hambraarstide käest, nad tulevad meiega lepingulisse suhtesse ja vastu tahame teada, kui palju see protees tegelikult maksma läks. Selle statistika põhjal saame otsustada edaspidi, et võib-olla seda 260 eurot peab muutma ja ma arvan, et mitte allapoole, vaid seda numbrit peaks ülespoole korrigeerima," selgitas Laane.
Toimetaja: Merili Nael, Elo Ellermaa
Allikas: BNS-ERR