Külli Taro: kui riigihaldus põrkab kokku õigusega privaatsusele
Nädala alguses avaldas Eesti Inimõiguste Keskus aruande „Inimõigused Eestis 2016-2017“. Muu hulgas leiab raportist soovituse „välistada eos massprofileerimise võimalus, suhtudes ülima ettevaatlikkusega igasugustesse algatustesse ja eelnõudesse, mis võimaldavad ligipääsu mitmetele ametlikele andmekogudele ilma spetsiifilise aluse, kõrgeimate turvalisusnõuete ja väga range loasüsteemita.“
See keeruline lause väljendab muret inimeste privaatsuse ja isikuandmete kaitse pärast ja puudutab väga aktuaalset andmekaitse teemat. Lihtsalt öeldes hoiatatakse inimeste kohta kogutud erinevate andmehulkade ühendamise, erinevates andmekogudes sisalduva info massilise kokkuviimise eest.
Hooajalist näidet tuues võiks massprofileerimiseks nimetada olukorda, kus päkapikud ühendaks rahvastikuregistri ja hariduse infosüsteemi andmed, et edastada jõuluvanale infot, kas konkreetsel aadressil elavad lapsed on ka koolis tublid olnud. Kui veel täpsemaks minna, saaks kohalike omavalitsuste dokumendiregistrist teada, millisele spordiklubile lapse eest toetust makstakse. Nii saab järeldada, millised on lapse huvid, ning jõuluvanal on lihtsam otsustada, kas kinkida uisud, suusad või hoopis jooksusussid. Päkapikud säästaks oluliselt aega akna taga piilumise arvelt. Töö saaks väiksema vaevaga tehtud, transpordikulud kokku hoitud ning kokkuvõttes keskkonda vähem koormatud.
Kui nüüd tõsiselt jätkata, siis näiteks maksu- ja tolliametil on alates käesoleva aasta aprillist õigus maksuseaduse rikkumise ohu hindamiseks saada juurdepääs riigi andmekogudele. Maksuhaldur võib saada teavet muu hulgas näiteks äriregistrist, liiklusregistrist, kinnistusraamatust ja maaregistri tehingute andmebaasist.
Värske näitena algatas valitsus just eelmisel nädalal riigikogus seaduseelnõu, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused koguda andmeid 16–26-aastaste noorte kohta, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega ole muul mõjuval põhjusel haridus- ja tööelust eemal. Selleks ühendatakse rahvastikuregistri ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed. Eesmärk on leida n-ö mitteaktiivseid noori, kes võivad vajada abi ja muidu vajalike teenusteni ei jõua.
Riigipiiri seadus kohustab lennuettevõtjaid alates eelmise aasta suvest terrorikuritegude või teiste raskete kuritegude tõkestamiseks edastama politseile andmeid lennureisija ja temaga koos reisivate isikute kohta, sh broneeringu eest tasumist puudutavaid andmeid.
Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. See põhiõigus sisaldab ka informatsioonilist enesemääramist: igaühel on õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Seda õigust on aga lubatud piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Mitme registri andmed koos vaadatuna võimaldavad teha järeldusi inimeste elu selliste aspektide kohta, mis polnud konkreetse info algse kogumise eesmärk. Andmekaitse reeglite järgi on isikuandmete töötlemine lubatud peamiselt vaid inimese enda nõusolekul või seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmiseks. Harilikult tähendab see, et andmete töötlemise alus on inimese taotlus või tegu selleks, et riigilt midagi saada või täita oma kohustust (inimene taotleb mingit luba, soovib riigilt teenust või vastutab seaduserikkumise eest ning ta on teadlik, mis eesmärgil ja mis andmeid tema kohta kogutakse).
Eelkirjeldatud massprofileerimise näidete puhul pole aga inimesed riigile mingisugust soovi avaldanud ega ühtegi reeglit rikkunud. Andmete analüüsimisest ei pruugi isik üldse teada saadagi.
Erasektor kasutab juba ammu meie tarbimiskäitumisandmeid selleks, et teha just meid huvitavaid pakkumisi või mõjutada meid mingil viisil käituma. Aga erasektorile anname andmed ise vabatahtlikult (või siis oma rumalusest). Riigile seaduses küsitud andmete avaldamisest ei saa me keelduda. Era- ja avaliku sektori koostöös tegeletakse ka nn avaandmete algatusega, milles Eestigi soovib pioneer olla. See pakub erasektorile võimaluse välja töötada enneolematuid innovaatilisi teenuseid. Sellisel juhul ei kasutata aga isikustatud, st konkreetse isikuga seostatavaid andmeid, vaid info muudetakse anonüümseteks andmeridadeks.
Avaliku sektori eesmärgid suurandmete masstöötlemisel ja massprofileerimisel on kahtlemata õilsad. Püütakse ennetada, seirata, hinnata riske – et töötada välja rohkem sihitud ja teadmistele põhinevat poliitikat, et pakkuda igaühele tema vajadustele põhinevat abi, tagada turvalisust ja julgeolekut. Ja uues tehnoloogiakeskses infoühiskonnas on võimalik läbi viia sellist andmeanalüüsi, millest varem ei osatud unistadagi.
Mõistlik on ju neid uusi võimalusi targasti ära kasutada. Selles uues maailmas põrkuvad aga kaks olulist väärtust – efektiivsem riigihaldus ja inimõigus privaatsusele. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar