ERR Brüsselis: vastasseisust rändeküsimuses on raske väljapääsu leida
See, et Euroopa Liidu liidrid ja riigijuhid jõuavad suveks rändeküsimuses kokkuleppele, tundub endiselt keeruline, ütles ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand.
Euroopa Liidu liidrid ei suutnud reedeks ületada liikmesriikide vahelist lõhet asüülireformi ja kohustuslike pagulaskvootide küsimuses. Riigijuhid tahavad kokkuleppele jõuda suvel.
ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et EL-i liidrite eesmärk ei olnudki reedel kokkuleppele jõuda, kuid Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski kinnitusel on nüüd n-ö õhk puhtam.
"Eesmärk oli rääkida taaskord üle oma seisukohad, sest asüülireformi teema on EL-is olnud konfliktselt üleval juba pikalt ja sellega tahetakse ikkagi kuhugi jõuda, et kuidas siis tuleviku rändekriiside puhul neid asju lahendada. Tehti katse, arutati ja nüüd võeti eesmärgiks jõuda suveks mingi kokkuleppeni, mis näib endiselt keeruline," rääkis Ehand.
Tema sõnul on riigijuhid kvootide kõrval tegelenud muude põgenikega seotud küsimustega. Näiteks on tegeletud riikidega, kust rändevoog tuleb, samuti piirikaitse ja migrantide tagasisaatmise teemaga.
"Kõigi nende asjadega saab tegeleda ja tegelikult siin ka tunnistati ja räägiti sellest, et selles osas on riikide vahel üsna suur üksmeel. Ja näiteks Aafrika Fond, kuhu kogunes oodatust rohkem raha kokku, on märk, et kõik riigid saavad aru ja panustavad rändekriisiga tegelemisse. Aga kui lõpuks jõutakse kvootideni, siis kuidagi kõik see ikkagi muutub põhimõtteliseks vastasseisuks ja selles suhtes on väga raske seda lahendust oodata," arutles Ehand.
"See on poliitline vastasseis, millest on väga raske väljapääsu leida. Nüüd ongi küsimus, kuivõrd hakkavad siin mängima detailid nagu Eesti ettepanekus oli, et alati vastuvõtmiste puhul peab olema mõlema riigi nõusolek, ka vastuvõtva riigi nõusolek, et ei saa olla sundviisil kellegi ümberpaigutamist," lisas ta.
Donald Tusk on öelnud, et kui riigid kokkuleppele ei jõua, siis tuleb rändeküsimuses hääletus. Ehandi sõnul süvendaks see aga lõhet riikide vahel.
"Selge on see, kui selline tundliku küsimuse asi pannakse hääletusele ja jõuga ära tehakse, siis see EL-is tähendab lõhe süvenemist, mitte sellest üle saamist."
Toimetaja: Merili Nael