Loodusemees Remek Meele kaamera ette jäi seekord väikekajakas. Linnust ja linnu jälgimisest varjetelgis tulebki juttu. Kajakimatkajad võtavad Raudna jõel suuna Viljandi järvele ja sealt edasi Tänassilma jõele. Kuna Tänassilma jõgi on ülemjooksul üsna kokku kuivanud ja kaldaid palistavad kõrkjatihnikud, siis retk tõotab üsna ekstreemne tulla. Ain Mäesalu viib meid Soontaga maalinnale. Henriku Liivimaa kroonikast teame, et see oli Läänemaa üks tähtsamaid keskusi. Maalinnadeks nimetati muiste suuremaid ja tähtsamaid linnuseid. Autorid Remek Meel, Sven Paulus ja Randel Kreitsberg. Lood seob saateks saatejuht Vladislav Korþets. Reþissöör Jaanus Nõgisto, operaatorid Ivar Murel, Remek Meel, Kristjan Kaljund ja Andres Kull, helireþissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Lühifilm Jaan Rannapi populaarse lasteraamatu ainetel. Reþissöör Elvi Koppel. Nimiosas Heiki Koort, teistes osades Tõnu Lagejärv, Jüri Järvet jun, Edvin Lepikson ja Hilja Varem. Episoodides osalevad kunagise Kuusalu 8. klassilise kooli õpilased ja õpetajad.

20. sajandi lõpus muutis arvutitehnoloogia põhjalikult inimeste elu nii töö- kui ka puhkeajal. 21. sajand on toonud nanotehnoloogia, mis võimaldab loodust kopeerides luua uute omadustega materjale, tänu millele saame valmistada odavamaid, keskkonnasõbralikumaid, väiksemaid, kergemaid ja kiiremaid tooteid.

Milline seos on laulvatel hiirtel ja ravimit lüpsval lehmal? Missugustes linnades elame tulevikus? Kuidas uurivad muusikateadlased laulja häält? Autor Anne Lill, reþissöör Mati Kark, toimetajad Sven Paulus, Anne Lill ja Aivi Parijõgi. Tootja Haridusmeedia.

Ei kujuta enam ettegi, kuidas see tekst oleks valminud ja teieni jõudnud, kui poleks olnud arvutit, 20. sajandi suurimat leiutist, ning e-posti, millega see edasi saata. Või kuidas oleks saanud valmis saade Ohhoo!, kui Daguerre poleks 1839. aastal välja mõelnud pildi tegemise võimalust, kui 50 aastat hiljem poleks liikuvatest objektidest kokku pandud üksteisele järgnevaid momentfotosid, kui Eastmann poleks leiutanud tselluloid-rullfilmi ja kui vennad Lumiere'id poleks leiutanud filmikunsti. Kui poleks olnud Edissoni ja teiste loovat mõtet, et jõuda televisioonini. Kuid arvata, et kõik on juba välja mõeldud, on vale. Tuleb vaid muuta oma mõtteviisi. Seda Ohhoo! teha püüabki. Autorid Maarja Kruusmaa, Meelis Piller, Aare Baumer ja hulk loovalt mõtlevaid inimesi. Reþissöör Maarika Lauri, toimetaja Marika Kaasik, produtsent Ene-Maris Tali.

Diskuteeritakse Eesti kultuurilise identiteedi piiride ja meile tähenduslike \"teiste\" üle. On ju eestlased end kaua pidanud maarahvaks ja meie kultuuri aluspõhjaks arvatakse sageli talupoeglikku matsikultuuri. Kas eestlase kultuuriline identiteet püsib endiselt matsi põhjal? Kuidas see põhi ühildub kaasaegse elukorralduse ja avatud ühiskonna põhimõtetega? Saates arutlevad Rein Raud, Mihhail Lotman ja Hannes Palang. Reþissöör Aile Ellmann, toimetaja Katrin Seppel.

Vestlus Jüri Aarmaga. Reþissöör Juho Jalviste.

Jaan Pauts ja Pauliine Vapper Muhumaalt, Emilia Tapu ning Ida Kasin Saaremaalt ja Anni Paidla Aast esitavad vanu pilkelaule.

Telefilm kunagisest Jäneda sovhoostehnikumist, kus koolitati agronoome. Jänedal õppisid ka Harald Männik, Arnold Rüütel ja Ülo Läänemets. Stsenarist ja reþissöör Irene Lään, operaator Vladimir Bogatkin.

"Taimed on ühed väga erilised olevused. Nad elavad ja nad tunnevad. Tuul lehtedes nõustub minuga," sõnab Fred Jüssi sissejuhatuseks. Autor Vallo Kepp.

Film Tallinna Masinatehase töölistest ja traditsioonidest läbi ratsionaliseerija Hans Libliku isiku. Stsenarist Andres Vihalem, operaator Peep Kasesalu, reþissöör Toivo Kõster, toimetaja Vello Pohla.

G. Feydeau ühevaatuselise komöödia tõlkis, instseneeris ja lavastas Ago-Endrik Kerge. Osades Peeter Oja, Elle Kull, Kalju Orro, Hans Miilberg, Salme Reek jt. Muusikaline kujundaja Tarmo Leinatamm.

Kaunimate Aastate Vennaskond, kuhu kuuluvad Andres Dvinjaninov, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Indrek Kalda ja Toomas Lunge, esineb Kadrioru lossis armastuslauludega, mis on pärit Emajõe Suveteatri etendusest "Nipernaadi". Reþissöör Peeter Brambat.

Kolmeosaline dokumentaalfilm jutustab legendaarsest Hiina maanteest, mida mööda kunagi liikusid suured teekaravanid. 4000 kilomeetri pikkune tee lookles piki järske mäeahelikke, kulges üle jõgede, läbi kõrbete ja mitmete riikide.

Taas näete traditsioonilist tsirkuseetendust.

Täna läheb lugu onu Tik-Takist ja tema sõbrast tiigripoiss Urrist edasi! Reþissöör Virve Koppel, muusika kirjutas Tõnis Kõrvits.

Kui Piripiiga oli terve nädala diivanil lesinud ja raamatuid lugenud, rõõmustas ta väga, et sai koos Muumitrolliga Üksildastesse mägedesse kolama minna. Lilleõis käes ta libastub ja veereb uperpallitades mäest alla ning jääb teadvusetuna lebama. Ärgates peab Piripiiga end Mägede printsessiks ja nõuab, et teda nimetataks kuninglikuks kõrguseks. Ta hakkab oma kuningriigi alamatele, keda ta vaeseks peab, suppi jagama.