Määra ERR.ee oma avaleheks

Vali lehe värv:

ELAV AJALUGU (kuula helilõike)

23. oktoober 2009. a. 9:21

Arhiivid

1. 03.01.1937 "Euroopa ringsaade“, katkend unikaalsest helidokumendist ringhäälingu ajaloos. Paljude Euroopa ringhäälingute otseülekannete ahel. "Head ja õnnerikast uut aastat kogu maailmale" - Šveitš - Austria - Belgia - Taani - Eesti - Soome - Prantsusmaa-... Eestist: Felix Moori teadustus ja Tallinna 21. Algkooli lastekoor. 1.07

 2. 09.08.1936 Oskar Lõvi intervjuu maadleja Kristjan Palusaluga Berliini olümpiamängudel
K. Palusalu võitis seal kaks kuldmedalit: kreeka-rooma- ja vabamaadluses. Olümpiasaadetega alustati 1936.a. Berliinis, kus otselülitused ei tulnud kõne alla, kuid iga päev saadeti lennukiga heliplaat Oskar Lõvi jutuga Tallinna. Ainus erand oli õhtul, mil Palusalu tuli teistkordselt olümpiavõitjaks, siis jõudis telefonisõnum eetrisse 10 minutit hiljem, mis oli tolle aja kohta erakordne operatiivsus. 2.00

3. 1938 Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis. Reporter Heino Mikkin. Näide 30-ndate aastate spordiülekandest. 1.27

4. 24.02.1939 Vabaduse väljakul kõneleb Konstantin Päts - esimene Eesti Vabariigi president. K. Päts valitses riiki 1934–1937 peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937–1938 riigihoidja ja 1938 – 1940 Eesti Vabariigi presidendina. 1.08

5. Mais 1939 kõneleb Jaan Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 3 kuud enne Teise Maailmasõja vallapäästmist paluti poliitilist olukorda hinnata Jaan Tõnissonil. Jaan Tõnisson ei pöördunud mitte oma kaasaegsete, vaid ta pöördus meie poole, alustades sõnadega „ Aulikud tulevikukuulajad...“ 2.37

6. 29.11.1936 kõneleb VIII üleliidulisel nõukogude kongressil Jossif Stalin – Nõukogude Liidu juht 1922 – 1953. Stalini algatusel sõlmiti 23.08.1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks. 2.13

7. 22.06.1941 TASS-i teadaanne Suure Isamaasõja algusest, loeb Üleliidulise Raadio diktor Juri Levitan. Teine maailmasõda (01.09.1939 – 02.09.1945) oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud on. 1.10

8. Landessender Reval kutsung . 07.09.1941 alustas saadetega saksa-eestikeelne saksa okupatsiooni propagandajaam „Landessender Reval“. Töötas kuni 20.09.1944. 0.12

9. Katkend nõukogude süüdistaja Roman Rudenko esinemisest Nürnbergi protsessil.
14.11.1945 – 1.10.1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess Saksa fašistlike sõjakurjategijate vastu. 1.13

10. 08.01.1947 kirjanik Oskar Luts loeb katkendi oma Palamuse koolipõlve kujutavast romaanist "Kevade" 1.46

11. 28.06.1947 XII üldlaulupeo rongkäik. Reporterid Heino Mits, Ly Tuiman, Ülo Saldre. Esimene sõjajärgne laulupidu, kanti tervikuna lühilainel üle ja ka salvestati. 2.58

12. 24.06.1956 lõik saatest „Nädala Ringvaade“ – jaanipäeval käisid Saku õlletehases reporterid Lembit Lauri ja Valdo Pant, teadustab Elfriede Ilves. 2.45

13. 21.07.1960 XV Üldlaulupeol - M. Lüdig „Koit“. Ühendkoore juhatab Gustav Ernesaks. Esmakordselt lauldakse uue laulukaare all, millest tänaseks on saanud eesti rahva üks sümboleid. 2.04

14. 12.04. 1961 esimene inimene kosmoses - nõukogude kosmonaut Juri Gagarin Vostok-1 pardal. 1.14

15. 6.02.1964 Ants Antson olümpiavõitja – Gunnar Hololei intervjuu temaga pärast võitu. Esimese eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Olümpiakulla võitis Antson Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. 1.58

16. 07.07.1965 mootorlaeva „Vanemuine“ esimene reis Tallinn – Helsingi laevaliinil, reporterid Lembit Lauri ja Ivar Trikkel. 1965. a. taastati kahe pealinna vahel sõja ajal katkenud regulaarne laevaühendus, millest sai nõukogudeaegne aken Euroopasse. 2.33

17. 26.09.1968 esmakordselt Eestis vastu võetud värviline televisioonipilt, vestlevad Jüri Hansen ja Eesti NSV Raadio- ja Televisioonikomitee peainsener Aleksander Sillart. 2.12

18. 04.02.1972 esimene linnadevaheline stereosaade Tallinn-Tartu. Esimene stereosaade anti Eestis eetrisse ultralühilainel 21.07.1961, regulaarsed stereosaated algasid 1971. a. alguses. 2.31

19. 25.10.1976 maavärin Eestis – kirjeldavad Loode-Eesti elanikud, reporterid Juhan Virkus ja Toivo Karis. Võimsaim teadaolev maavärin Eestis (4,75 magnituudi), mille epitsenter asus Osmussaare põhjatipu lähedal. Ka Tallinnas oli värinat selgelt tunda. Levisid kuuldused, nagu oleks tegemist olnud aatomiallveelaeva plahvatusega või tundmatu objekti alla kukkumisega. Tundlike aparaatidega registreeriti järeltõukeid veel novembris. 2.36

20. 20.07.1980 olümpiatule süütamine Pirital, reporter Lembit Lauri. Moskvas toimuvate XXII olümpiamängude purjeregatt viidi läbi Tallinnas. 20.juulil kell 16.22 süütas Tallinna olümpiaregati tule Vaiko Vooremaa, 17-aastane abiturient, kahekordne juunioride maailmameister jääpurjetamises. 1.44

21. 24.07.1980 Jaak Uudmäe kuldne hüpe, kommentaatorid Tiit Rääk ja Tiit Karuks. 1980. a. Moskva olümpiamängudeks tõusis kolmikhüppaja Jaak Uudmäe elu parimasse vormi. Kuigi NLiidu spordiametnikud lootsid Viktor Sanejevi neljandat järjestikust kulda, rikkus selle plaani Eesti sportlane. 2.17

22. 19.02.1987 Mihhail Gorbatšovi (Nõukogude Liidu juht 1985 – 1991) ja tema abikaasa Raissa Gorbatšova visiit Eestisse, reporter Gunnar Paal. Kohtumine Tallinna aukodanikega Raekojas. Nõukogude Liidu viimane riigipea alustas laiaulatuslikke liberaalseid reforme, mis lõpuks viisid Balti riikide iseseisvumise ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. 2.13

23. 11.09.1988 Lauluväljakul kõneleb Heinz Valk, rahvas laulab koos Ivo Linnaga „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ (helilooja Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment). 1988. aasta juunis toimusid Tallinna lauluväljakul poolspontaansed nn. öölaulupeod, millele kogunes tipphetkil isamaalisi laule laulma üle 100 000 inimese. “Laulvaks revolutsiooniks” kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerus 11. septembril 1988 üritusel “Eestimaa laul”, millest võttis osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. 5.14

24. 24.02.1989 Rahvuslipu heiskamine Pika Hermanni torni. Lembit Lauri reportaaž, Mikk Mikiver loeb ette lipu heiskajate nimed. Esmakordselt heisati lipp noore Eesti riigi sümbolina Tallinnas Pika Hermanni torni 12.12.1918. Nõukogude okupatsiooni ajal oli sinimustvalge lipp pikalt keelu all. Pika Hermanni torni heisati see rahvuslipuna taas 24.02.1989. 3.27

25. 15.05.1990 Edgar Savisaare (peaminister 1990-1992) appikutse Toompealt Eesti Raadio otsesaates Interrinde rünnaku ajal. 0.51

26. 19.08.1991 tankid ületasid Luhamaa piiripunkti, Ain Saarna usutleb Murati piiripunkti ülemat Ilmar Randmat. Sadakond masinat koos meestega Pihkvas paiknevast 76. õhudessantdiviisist jõudsid läbi Luhamaa Venemaalt Eestisse 1991. aasta 19. augusti õhtul ning võtsid suuna üle Tartu Tallinnale. 2.13

27. 21.08.1991 teletorni kaitsmine - Harri Tiido usutleb telefonitsi vahetusevanem Jaanus Kokka, kes asub teletorni 22. korrusel. 11.07.1980 avatud Tallinna teletorn on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatatud hoone. 21. augustil püüdsid vene dessantväelased hõivata teletorni. Esimene rünnak algas kella 4 paiku hommikul. Rünnakut korrati kell 6.30 ja keskpäeval. Eesti Televisiooni saated katkesid, kuid Eesti Raadio jätkas otsesaateid. Dessantväelastel teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud. 2.37

28. 31.07.1992 Erika Salumäe – eesti jalgrattur, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 1992. a. Barcelona suveolümpiamängude trekisprindi finaalisõidu kullavõit Annett Neumanni vastu. Reporter Erik Lillo. Erika Salumäed intervjueerib Tiit Karuks. 2.01

29. 06.10.1992 President Lennart Meri (president 1992 – 2001) annab Riigikogus ametivande. 1.02

30. 10.09.1993 Paavst Johannes Paulus II missa Tallinnas Raekoja platsil. Johannes Paulus II valiti paavstiks oktoobris 1978. Esimene slaavlasest paavst ajaloos. Ta oli kõige rohkem reisinud paavst, kes tegi üle 100 visiidi välismaale. 1.48

31. 28.09.2000 - olümpiavõitja Erki Nool eesti kergejõustiklane-kümnevõistleja. 2000.a. suveolümpiamängudel Sydneys võitis kümnevõistluse kuldmedali tulemusega 8641 punkti. Reporter Erik Lillo. Erki Noolt intervjueerib Rene Rinaldo. 2.01

32. 13.09.2003 President Arnold Rüütli (president 2001 – 2006) teleesinemine enne eurohääletust. Eesti rahvas hääletas põhiseaduse muudatuse poolt ja alates 1.05.2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. 1.45

33. 29.03.2004 kõneleb USA president George Bush NATO laienemise tseremoonial Washingtonis. 29. märtsil deponeeritakse Põhja-Atlandi leping Washingtonis ning antakse hoiule USA Riigidepartemangu. Deponeerimise hetkest alates on Eesti NATO täieõiguslik liige. NATO 19 liikmesriigile lisanduvad samal ajal ka Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. 0.28

34. 02.10.2005 Eesti Kunstimuuseumi peahoone (KUMU) valmimisest räägib Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk. KUMU on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust HYPERLINK Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 1945 – 1991. Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 2002 – 2006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda. KUMU pidulik avamine toimus 17.02.2006. 1.51

35. 16.02.2006 kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun - eesti suusataja, kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister võitis 2006 a. taliolümpiamängudel Torinos olümpiakulla 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus ja 10 km klassikas. Erik Lillo ja Tarmo Tiisleri reportaaž 10 km klassikasõidust, Kristina Šmiguni intervjueerib Tarmo Tiisler. 2.21

36. 23.09.2006 Presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves – kõne pärast presidendivalimiste võitu. T. H. Ilves andis ametivande 09.10.2006. 1.46

| Jaga veel

Updates every 30 minute(s)