Video: Mis juhtub lahingus viga saanud sõduriga? (täiendatud tekst)

Fotod: Ruto Volmre
12.05.2015 9:22
Rubriik: Siil

Kiirel käigul sööstab punase ristiga telklinnaku ette evakuatsiooniauto, sealt tõstetakse kanderaamil välja paari tunni eest vastase suurtükiväetule alla jäänud Kalevi jalaväepataljoni verine sõdur ja pärast triaaži satub haavatud võitleja juba kirurgidest, erakorralise meditsiini õdedest ja parameedikutest meeskonna kiirete käte alla.

Just selline näeb välja 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikompanii argipäev suurõppusel Siil ja täpselt samamoodi näeb see välja ka päris sõja korral – selle vahega, et rahu ajal pole vigastused tegelikud, vaid neid matkitakse võimalikult realistliku grimmi ja mulaažidega.

Suurõppusel Siil meditsiinikompanii erakorralise meditsiiniabi rühma juhtiva nooremleitnant Oskar Kivisivi sõnul kuulub täielikult mehitatud kompanii koosseisu umbes 120 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustavad reservväelased. „Rahu ajal on kaitseväes elukutselisel arstil väga kitsas ring vigastusi, mida ravida, mistõttu on tegevväelaste seas arste vähe ja mõistlik ongi toetuda reservväelastele, kes rahuajal tsiviiltervishoiusüsteemis pidevalt praktikat saavad. See tagab, et haavata saamise korral saaksid kaitseväelased parima võimaliku abi,“ ütles nooremleitnant Kivisiv.

Ühe reservväelasena on meditsiinikompanii koosseisus suurõppusele Siil tulnud nooremveebel Hardi Piisel, kes sõja ajal hakkab tegutsema kompanii triaažipunkti ülemana, rahu ajal töötab aga Tartu kiirabis autojuhi-parameedikuna. „Olen varem kaitseväes ka tegevväelasena teeninud, mistõttu on Siil suurepärane võimalus oma militaarpisikut rahuldada,“ ütles eelmisel öösel triaaživalves olnud ja seetõttu vaid kaks ja pool tundi magada saanud reservveebel Piisel.

Tegelikult aga ei alga lahingus viga saanud kaitseväelase abistamine brigaadi meditsiinikompanii juures, vaid tunduvalt varem. Kui reamees Juhan Juurikas astub vastase positsioone rünnates jalaväemiini otsa, mis rebib talt alt ühe jala ja vigastab raskelt teist, siis esimesena peaks talle abi andma reamees Juurikas ise. Kui ta seda teha ei suuda, siis tulevad esimese hooga appi tema kaasvõitlejad, kes tõmbavad iga sõduri käisetaskus oleva žgutiga kinni jalaköndi, tõmbavad teisele jalale peale sideme ning teevad talle sõja ajal iga sõduri varustusse kuuluva ühekordse süstlaga valuvaigistava süsti. Just sellisteks puhkudeks saavad kõik Eesti kaitseväe ajateenijad sõduri baaskursuse ajal meditsiinikoolitust, samuti kuulub igasse 10-mehelisse jakku jaosanitar, kes läbib 4-nädalase sellekohase kursuse.

Seejärel jõuab reamees Juurikale appi juba tõsisemate oskustega kaasvõitleja – igasse 40-mehelisse rühma kuuluv rühmaparameedik, kelle ülesanne on kannatanu ülevaatus, veenitee rajamine, haavade sidumine, verejooksude sulgemine jms. Selleks on kõik nooremallohvitseridest ehk seersantidest parameedikud läbinud toetuse väejuhatuse tervisekeskuse juures 12–16-nädalase põhjaliku väljaõppe, mille käigus käiakse ka praktikal kiirabis.

Oma rühma juurest tassitakse reamees Juurikas edasi vahetust lahingutegevusest natukene eemal asuvasse kompanii sidumispunkti, kus toimetab kompaniiparameedik koos õega – esimene neist on lisaks eespool kirjeldatud rühmaparameediku kursusele veel neli lisanädalat väljaõpet saanud. Seal tehakse reamees Juurikale veelkord tiraaž – st hinnatakse seda, kui kiiresti ta võrreldes teiste sidumispunktis olevate haavatutega abi vajab – ning valmistatakse ta ette evakueerimiseks.

Oma kompanii juurest evakueeritakse reamees Juurikas seejärel iga pataljoni tagalakompanii koosseisus olevasse meditsiinirühma, kus on kohal ka juba arstid, õed, parameedikud. Seal tehakse reamees Juurikale esmased kirurgilised protseduurid, veresoontele pannakse klambrid peale jne ning patsient stabiliseeritakse edasiseks transpordiks.

Kuigi selline ahel võib tunduda väga pika ja aeglasena, toimub nii suurõppusel Siil kui ka päriselus kõik väga kiiresti. „Raskelt haavata saanud sõdur peab pataljoni meditsiinirühma ehk arsti käte vahele jõudma ühe tunni ehk nn kuldse tunni jooksul, mis on hädavajalik selleks, et tagada tema ellujäämine,“ selgitas nooremleitnant Kivisiv.

Alles seejärel transporditakse reamees Juurikas edasi brigaadi tagalapataljoni koosseisus olevasse meditsiinikompaniisse, kus tagatakse reamees Juurika ellujäämine ja stabiliseeriv kirurgia selleks, et saaks ta edasi saata mõnda tsiviilhaiglasse.

Seejuures toimub reservmeedikute täiendkoolitamisel tihe koostöö kaitseväe ning Tartu Ülikooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooliga, kus õppivad tudengid läbivad erinevaid täiendkursusi kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses.

Samuti harjutab brigaadi meditsiinikompanii Siilil ka koostööd päästeameti päästemeeskonna meditsiinirühmaga, kes on oma välihaigla püsti pannud meditsiinikompanii kõrval. Päästemeeskonna meedikuid juhtiva Raido Paasma on ka nende rühma võimekus üsna sarnane kaitseväelaste omaga. „Siilil on meie ülesanne teha koostööd kaitseväega, et suurendada ja täiustada enda võimekust,“ ütles Paasma.

Haiglajuhid ning sotsiaalministeeriumi ja terviseameti esindajad väisasid suurõppuse Siil käigus ka meditsiinikompanii tegemisi. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe doktor Urmas Siiguril oli hea meel reservväelaste seas kohata tuttavaid nägusid ja kolleege. „Tundub, et välihaigla töötab professionaalselt ja on ka päris hästi varustatud,“ ütles Siigur.

Toimetas
Peeter Kuimet

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar