"Pealtnägija": kaluriküla elanike ja mandrimehe vastasseis sadama asjus lahenes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ostad nööbi, saad terve pintsaku – nii kirjeldavad kohalikud Eesti ühe läänepoolsema sadama ümber toimunud tehinguid. Hirmu kohaselt rikastub mandrilt tulnud ärimees alusetult põlise kaluriküla Tagaranna sadama arvelt, mis pidi olema kõigi kasutada. Ettevõtja ja kohalike vastasseis hakkas lahenema alles pärast "Pealtnägija" külaskäiku.

Algus oli ilus. Ajaloolises Tagarannas Saaremaal suvitavad teiste seas kirjanik Maimu Berg, Euroopa kohtujurist Julia Laffranque ja endine minister Jaan Õunapuu. Külale on viimase paarikümne aastaga elu taas sisse puhutud ja kümmekond aastat tagasi, kui sellest paari kilomeetri kaugusele rajati suurt Saaremaa süvasadamat, asutasid aktiivsemad kohalikud oma MTÜ ja võtsid ette kodukülla väikesadama rajamise.

MTÜ Vahuranna sai territooriumi pikaajalise hoonestusõiguse ja 2013. aastal valmisid muul, kai, sadamahoone ja parkla, kuhu läks mõnikümmend tuhat euro omaosalust ja 350 000 euroraha. Kõik oli kena, paadid said merele, korraldati erinevaid üritusi, kuid 2014. aastal selgus PRIA pistelise kontrolli käigus ootamatult, et eurorahadega tehti pettust ja suur osa toetusest ehk 185 000 eurot nõuti tagasi.

"PRIA eksperdi arvates ehitati siin hoopis valmis midagi muud, mida PRIA tegelikult tahtis," ütles Tagaranna elanik Andres Tarvis. "Asi käis läbi kohtu, jõustus kohtuotsus, algas loomulikult täitemenetlus."

Väidetavalt tegi sikku ehitaja koos MTÜ esindajaga, kes bluffisid tööde mahu paberil suuremaks. Sellega seoses pole veel kõik uurimised ja vaidlused isegi lõppenud ning see on omaette lugu. Kohaliku MTÜ jaoks tähendas aga tagasinõue krahhi. MTÜ Vahuranna lõpetas sisuliselt tegevuse ja nende ainus vara – 15-aastane hoonestusõiguse leping – läks kohtutäituri enampakkumisele. Just sealt praegune sasipundar algaski.

"Kohtutäitur müüs sadama ala peal oleva hoone, sadama abihoone hoonestusõigust," ütles Linnateatri lavalaudadelt ja seriaalidest tuntud näitleja Andres Raag, kellel on seal suvekodu. Andres Tarvis lisas, et hinnaks oli 10 000 eurot. "Paraku me ei saanud raha kokku, pöördusime ka Mustjala valla poole, nemad ka ei soovinud osaleda selle ostmise protsessis ja nii see abihoone ära müüdi."

Ainsa pakkujana osales ja sai ka maja enda kasutusse OÜ Shinetes. Selle omanik on Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla, kellel endal Saaremaaga varasem kokkupuude puudub. Tema plaan oli hakata Tagarannas tegelema kalaturismiga ja sadama abihoone, kus varem hoiti peamiselt kohalike võrke, ehitati ümber ja pakub juba enam kui aasta muu hulgas Airbnb kaudu majutusteenust. Kohalikele tuli aga külma dušina, et päästejuht peab enda omaks tegelikult kogu sadamat.

"Järgmine päev oligi sisuliselt selline tõlgendus, et OÜ Shinetes omadas kogu Tagaranna küla sadama," väljendas Tarvis pettumust.

"Kui vaadata nüüd seda tervikuna, seda sadamat, siis sadamat ei ole võimalik opereerida ilma hooneta, kus on kõik sadama juhtimine, kommunikatsioonid, vesi, elekter. Samamoodi seda hoonet ei ole võimalik kasutada ilma sadamata," ütles omakorda Soodla.

Intriigi kese ongi siin: kas mandrimees Soodla omandas 10 000 euroga õiguse tervele rohkem kui 400 000 euro maksnud sadamale või ainult seal asuva kuuri? Kohalikud ütlevad, et ainuüksi müügihind näitas, et leping puudutas ainult hoonet. Soodla leiab, et jutt käib ikka tervest 7700-ruutmeetrisest krundist koos kõigega.

"Ka meie oleme tõlgendanud, siis 2018. aasta augustikuus, et pigem meie näeme seda hoonestusõiguse lepingut sellisena, et hõlmab ainult seda hoonet," ütles Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

Heiki Soodla aga sellise tõlgendusega ei nõustu. "Siin on lihtsalt üks loogikaviga, et hoonestusõiguse lepinguga on väga selgelt ära määratletud lepingu ese, milleks on siis sadam koos kirjeldatud rajatistega ja muuseas laienes hoonestusõigus ka sadama abihoonele. Ma tooksin võrdluse hobuse ostmisega /---/ just nagu mina oleksin ostnud hobuse pea ja vald omab siis hobuse keha. Küsime, et kuidas seda hobust on võimalik juhtida?"

Lepinguid ja muid dokumente eri aegadest on palju ning neid on tagantjärele puurinud mõned Eesti parimad juristid, kes ütlevad, et paberid ongi vastuolulised. Võib-olla ongi Soodlal õigus. Kusjuures ei ole võimalik öelda, kust viga täpselt sisse tuli.

Kui kohalik leht aastapäevad tagasi Tagaranna tehingust kirjutas, asus pärast haldusreformi küla enda kosseisu saanud Saaremaa vallavanem Madis Kallas kohalike poolele. Kuid pärast õigusanalüüsi, mis valmis just "Pealtnägija" külaskäigu päevaks, pole ta enam nii kindel.

"Hilisemad rääkimised väga paljude erinevate juristidega, väga paljude erinevate notaritega, on ka mind pannud kõhklema ja ma ütlesin seda ka väga üheselt ka kohalikule kogukonnale välja," sõnas Kallas.

Andres Raagi hinnangul on vald jätnud Tagaranna küla nii-öelda vihma käest räästa alla. "Et järelikult noh, vald ei ole mingitest asjadest teadlik või siis tõesti hämab teadlikult. Ühel või teisel juhul on tegemist ju ebapädevusega."

Kallas omakorda lausus: "Mind ei ole mitte mõjutanud ettevõte, vaid mind on mõjutanud needsamad teised juristid ja ka paar notarit, kellega olen rääkinud. Kes on ütelnud, et nii päris mustvalged asjad ei ole, et nad saaksid minule öelda, et ei, et vallal on kindlasti õigus."

Siinkohal tuleb rõhutada, et ehkki Soodla raiub, et sadam kuulub juriidiliselt kogu täiega temale, pole ta enda sõnul kunagi keelanud kohalikel seda kasutada. Kuna tema firma märgiti septembris Veeteede Ameti registris ka sadama ametlikuks kasutajaks, kes peab korda hoidma, tahab ta sõlmida kohalikega tasuta kasutuslepingu. Kohalikud on aga umbusklikud ja kahtlustavad, et leping on kujundlikult trooja hobune.

"Kui me teeksime kahepoolse lepingu, siis me nõustuksime, me justkui ei aktsepteeriks seda praegust olukorda, mida me ei saa kuidagi teha," ütles Raag, kelle sõnul kardavad kohalikud, et Soodla võib hakata lepingus seadma suuri tingimusi ning külaelanikud peavad taas oma raha mängu panema.

"Meil puudub usaldus peale selle jokk-skeemi rakendamist selle asja juures. Oleks see protsess olnud algusest peale lahtisem, avatud, oleks rohkem usku olnud," lisas Tarvis.

Soodla vastab neile: "Kui sadama tasuta kasutusleping tundub kohalikele ebaeetiline, siis ma tõesti ei oska öelda, kuidas ma neid aidata saaks."

Tundub siiski, et "Pealtnägija" külaskäik mõjus katalüsaatorina. Kui veel intervjuude tegemise ajal olid pooled üpris jäigad, siis pärast hakkas toimuma kibekiire liigutamine ja just kolmapäeva hommikul saadeti avalikkusele teade, et Saaremaa vald ja Heiki Soodla lõid pärast pikka vaidlust käed.

Kokkuleppe järgi astus Soodla suure sammu tagasi ja tema kasutusse jääb hoone, paar paadikohta ja natuke maad ümberringi, ülejäänud sadam läheb vallale, kes annab selle kohalike käsutusse.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: