Galerii: Jääkeldris kogunes riigikaitse nõukogu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Reedel kogunes Kadriorus Jääkeldris riigikaitse nõukogu, et arutada, kas ja kuidas on Eesti energiajulgeolek saavutatav regionaalselt koos partneritega ning kuidas saaks seejuures toimuda üleminek kliimaneutraalsusele.

Nõukogus jõuti järeldusele, et oskusliku turukujundamise abil saab Eestil tulevikus olema senisest pigem hajusam energiatootmine ja erinevad salvestusvõimsused, mis on vähem sõltuvad suurtest võrkudest ja ühest tootmisvõimsusest. Õigete regulatiivsete meetmetega saavutame, et Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus saavad senisest paremini tagatud, lausus president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist.

"Soovin kiita vabariigi valitsust, kes on selle nimel juba samme astunud, et meie energiaturgu avada ja turutõrkeid kõrvaldada. Ka eilne otsus Kaitseväele lisaradarite hankimiseks on tegelikult otsus turu vabastamiseks piirangutest," ütles riigipea. "Teine näide turu kujundamisest on Eesti koostöö Põhjamaadega meretuuleparkidele vajalike ühenduste loomiseks Euroopa Liidu fondide toel. Kolmandaks on vaja turgu reguleerida selliselt, et erinevate tehnoloogiate arendajatel oleks võimalik võrdsetel tingimustel investeeringuid teha," lausus Kaljulaid.

Samas nentis president, et praegu pole siiski lõplikku selgust, kas riik saab piirduda ainult turgu korrastavate ja vabastavate meetmetega või peab riik tegema täiendavaid investeeringuid tootmisvõimsustesse juhul, kui turupõhised lahendused liiga aeglaselt tekivad. "Kuid ka sellisel juhul peame tagama, et riigi poolt tehtud investeeringud ei sulgeks vaba turgu, ei seoks meid liigselt konkreetsete tehnoloogiatega ega piiraks innovatsiooni," sõnas riigipea.

Samuti leiti riigikaitse nõukogus, et hädavajalik on kogu Euroopa Liidus maksustada elektri importi kolmandatest riikidest, mis pole liitunud CO2 kvoodikaubandusega. "Taastuvenergiasse turupõhiste ja tasuvate investeeringute tegemine eeldab, et samal ajal ei pääseks turule kvoodivaba, odavam ja tegelikult reostavam elekter. Seda teemat saame lahendada koostöös Euroopa Komisjoniga, kus meil on seekord õnneks energiavolinik," märkis president Kaljulaid.

Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures ning nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ning kaitseväe juhataja.

Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: