Külma sõja aegsete pingete haripunktis, 13. augustil 1961 hakkas Ida-Saksa režiim ehitama müüri läbi Berliini ning kindlustas peagi kogu oma piiri. Müür seisis püsti kuni 9. novembrini 1989 ning selle lähistel tapeti 28 aasta vältel vähemalt 138 inimest.

Viis aastat tagasi osalesid Berliini müüri langemise 25. aastapäeva pidustustel Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov ja Poola kommunismivastase võitluse sümbol, ekspresident Lech Wałęsa.

Seekord ei ole tähtpäeval kõrgeid väliskülalisi oodata. Eemale jäid nii USA president Donald Trump kui ka Briti peaminister Boris Johnson. Ühendriikide välisminister Mike Pompeo lõpetas oma kahepäevase Saksa-visiidi reedel ning Prantsuse president Emmanuel Macron teeb Berliini lühivisiidi pühapäeval.

Kohal olid nelja Kesk-Euroopa riigi - Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia - presidendid.

Saksa kantsler Angela Merkel pidas kõne endisel müürillõigul asuvas leppimiskabelis. Merkel ja Saksa president Frank Walter-Steinmeier märkisid koos nelja Kesk-Euroopa riigipeaga nende riikide panust rahumeelsesse revolutsiooni, mis viis kommunistliku režiimi langemiseni.

Steinmeier pidas õhtul kõne Brandenburgi värava juures ning sellele järgnesid kontserdid.

Merkel ütles usutluses ajalehele Süddeutsche Zeitung, et need, kes eeldasid erinevuste kiiret kadumist endise kommunistliku Ida-Saksa ja kapitalistliku Lääne-Saksamaa vahel näevad nüüd, et selleks kulub pool sajandit või rohkemgi.

Tähtpäeva foon on sedapuhku sünge. Pompeo hoiatas reedel Berliinis peetud kõnes Hiina ja Venemaa eest ja kutsus lääneriike tunnistama, et "me oleme väärtuskonkurentsis mittevabade riikidega".

Endine Saksa kaitseminister ja peatne Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis reede õhtul, et 30 aastat pärast pöördelist sündmust, mille järel oodati liberaalse demokraatia pidurdamatut edasimarssi, tuleb tunnistada, et "meie enesega rahulolu oli naiivne".

Tähtpäeva varjutab ka Macroni neljapäeval avaldatud usutluses lausutud sõnad, mille kohaselt on NATO ajusurmas. Prantsuse riigipea avaldus vallandas liitlaste seas pahameeletormi.

Merkel ärgitas Berliini müüri langemise aastapäeval kaitsma vabadust

Euroopa peab seisma demokraatia ja vabaduse, inimõiguste ja tolerantsi eest, ütles Saksa kantsler Angela Merkel laupäeval Berliini müüri langemise 30. aastapäeval. 

Neid väärtusi tuleb alati uuesti läbi elada ja uuesti kaitsta, sõnas Merkel müüri langemise tseremooniale saabunud külalistele. 

Barjäär, mis eraldas kommunistlikku Ida ja demokraatlikku Läänt, on ajalugu, ütles Merkel, kes kasvas ise üles Ida-Saksamaal. 

"Mitte ükski müür, mis jätab inimesed välja ja piirab vabadusi, pole nii kõrge ega lai, et sellest ei saa läbi murda," rõhutas kantsler . 

Merkel ning aastapäevale kutsutuid, kaasa arvatud Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia presidente, ärgitati torkama roose Bernaueri tänava memoriaalis asuva müürilõigu aukudesse.

Baltimaade ühisavaldus müüri langemise 30. aastapäeval

Baltimaade välisministrid tegid Berliini müüri langemise 30. aastapäeva puhul ühisavalduse:

"9. novembril möödub 30 aastat Berliini müüri langemisest. See tähistas kurjuse impeeriumi kokkuvarisemist kõige otsesemal ja otsustavamal moel – see oli kommunistliku türannia alguse lõpp Euroopas. Müüri maha kiskumine võimaldas ikestatud rahvastel pöörduda tagasi Euroopa vabade ja demokraatlike rahvaste perre.

Me tähistame vabaduse lootuse naasmist mitte ainult sakslastele, vaid kõikidele raudse eesriide taga aastakümneteks õiglusest ilma jäetud rahvastele. "Wir sind das Volk" – hüüdsid sakslased tänavatel 30 aasta eest. Sama sõnumit hüüti ühel häälel kõikjal Läänemerest Aadria mereni.

Me ei unusta, et vabadusel oli hind. Berliini müür jääb ajalukku jagatud Euroopa ühe kõige süngema sümbolina. Paljud andsid oma elu ja neile kuulub igavesti meie tänu. Paljud võitlevad demokraatia eest veel tänagi. Nad tuletavad meile alati meelde, millised on need väärtused ja põhimõtted, mis on võõrandamatud ja mida me kaitseme.

Me peame üheskoos seisma selle eest, et katsed Euroopa riike lõhestada ja uusi müüre ehitada kunagi ei õnnestuks. Euroopa ühtsust ja jõudu ei tohi pidada endastmõistetavaks, sest need nõuavad ränka tööd ja arukaid otsuseid."