Parts: Isamaa tõi EKRE ja Keskerakonna isolatsioonist välja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Res Publica 30 - Juhan Parts.
Res Publica 30 - Juhan Parts. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Euroopa kontrollkoja liige Juhan Partsi (Isamaa) sõnul on tema koduerakonnal valitsuses ülikaalukas roll, sest ilma Isamaata poleks ei EKRE ega Keskerakond koalitsioonis ning Eesti ühiskonnas oleks teravamad vastasseisud kui praegu.

"Mida Isamaa on nelja aastaga teinud – me oleme kaks erakonda toonud välja isolatsioonist. Kui Isamaad poleks, poleks ka selline koalitsioon võimalik. Need on kaks suurt sammu," rääkis Parts Delfi otsesaates Vilja Kiislerile.

Partsi sõnul peab selle sammu (koalitsioon EKRE ja Keskerakonnaga) suurust hinnates arvestama pärandit, mis Isamaal on juba 1990ndatest: põhimõtteline vastasseis Keskerakonnaga praktiliselt kõikides küsimustes – Eesti kuuluvus läände, mitte itta, turumajandus, õigusriigi tähtsus.

"Isegi siis, kui Edgar Savisaar oli Keskerakonnast läinud, olid need Isamaa valija jaoks raskesti mõistetavad sammud. Pikemas perspektiivis toimub Eesti poliitika soomestumine – kõike erakonnad suudavad omavahel koostööd teha," rääkis Parts

Isamaa on garantii, kes hoiab (praegust) suurt poliitilist vormi, ütles Parts. "Kui sellise koalitsiooniga kaasnevad ebameeldivused – näiteks Oudekki Loone juhib NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni – siis ka Loone saab aru, et tema seisukohad, mida ta on kusagil varem öelnud, ei pea vett," rääkis Parts.

Partsi hinnangul oleks ilma Isamaata vastasseis Eestis muutunud teravamaks, kui EKRE ja/või Keskerakond oleks koalitsioonist välja jäänud

"Brexit ja Trump. Need juhtusid selle tõttu, et ühiskonna tekkisid ülisuured lõhed," tõi Parts näiteks.

Parts: inimesed peaksid pensionireformi eest Isamaad tänama

Partsi sõnul peaksid inimesed olema Isamaale tänulikud, et erakond julges tuua pensionireformi fookusesse, sest vastasseis sellele on äge.

"Me võtame praegu kuus protsenti tööjõumakse ära, viime iga aasta sada miljonit (eurot) välismaale ja vastu saame uduse lubaduse, et 30 aasta pärast saab sada eurot (pensionile) juurde, see kaup ei tasu ära. Kas nad (pangad) jätkavad arrogantset juttu, et viime raha Rootsi, seal keegi seob selle pakki või saab äkki tekitada suuremat tootlust," küsis Parts retooriliselt.

Partsi sõnul on pensionireform suurepärane võimalus fondihaldureid survestada, et fondide tootlikkust tõsta, et see jõuaks lähemale kunagistele lubadustele, mis reklaamides välja käidi.

Euroopa Liidu eesmärke 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Parts väga mõistlikuks ei pea. "Valitsus peaks asju arutama kainelt, ja teiseks tuleks arvestada Eesti huve. Me oleme elanud ajas, kus inimestele öeldi, et te elate valesti. Ma tulen põlvkonnast, kus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei võttis ka 25 aasta plaane vastu. Seal on teatud sarnasusi, seda ma tahan öelda," rääkis Parts.

Partsi sõnul põhinevad plaanid, mille järgi eurooplased ei söö aastal 2050 enam liha ega lenda lennukitega, soovmõtlemisel.

Erakonnakaaslasest kultuuriminister Tõnis Lukase plaani suhtes kehtestada kõrgkoolides karmimad keelenõuded, näiteks nõuda välisõppejõududelt kolme aastaga eesti keele omandamist, Parts väga toetav ei olnud.

"Seal tuleks leida mõistlik tasakaalupunkt. Ma olen nõus, et vaatamata globaliseerumisele peame me keelt peame kaitsma. Aga minna ütlema, et kolme aastaga peab eesti keele ära õppima õppima – deklaratsioon, et kõik teaduses peab olema eestikeelne, on natuke liiga palju," ütles Parts.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: