Koostöös kultuuri- ja siseministeeriumiga valminud analüüsis tuuakse välja, et 2018. aastal viidi avalikus teenistuses läbi 5042 personaliotsingut, millest luhtus 1077 ehk iga viies. Seetõttu soovitatakse teisest rahvusest töötajate värbamisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

"Esiteks, olukorras, kus tööjõupuudus puudutab üha enam ka avalikku teenistust, aitaks see värvata tööle häid avalikke teenistujaid. Teiseks, aitaks edendada võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas, mis on oluline Eesti ühiskonna jätkusuutliku arengu seisukohalt. Kolmandaks, laiemalt aitaks leevendada teisest rahvusest inimeste tööhõivega seotud olukorda."

Analüüs sedastab, et avalikku sektorisse värbamisel lähtutakse võrdse kohtlemise printsiipidest. See tähendab, et erinevatele ametikohtadele uusi inimesi värvates tuleks välistada stereotüüpidesse langemine ning erinevate vähemusgruppide, sh rahvusvähemuste tõrjutus.

"Teisest rahvusest teenistujate suurem osakaal avalikus sektoris aitab tõsta seda sihtrühma puudutavate otsuste kvaliteeti - mitmekesistada kaasamisprotsessi, arvestada rohkem sotsiaal-kultuuriliste eripäradega jne."

Sihik tuleks seada noortele inimestele

Analüüs soovitab avalikku teenistusse värvata pigem noori muust rahvusest inimesi, sest nende eesti keele oskus on oluliselt parem. Kuni 24-aastastest on aktiivse eesti keele oskusega 67 protsenti ja keelt ei valda vaid kolm protsenti. Aktiivne keeleoskus on rohkem kui pooltel alla 34-aastastel, kuid kõigest ligikaudu kolmandikul 35-49-aastastest ja vähem kui neljandikul kõige vanemas vanuserühmas.

Selleks, et julgustada teisest rahvusest noori inimesi avalikku teenistusse kandideerima ning teisalt, et toetada ministeeriumeid neid tööle värbamisel, soovitab analüüs erinevaid nii praktilise kui ka sümboolse sisuga lahendusi.

Näiteks tuleks teavitada potentsiaalseid kandidaate töö võimalustest nende eelistatud meediakanalite kaudu. Samuti soovitatakse võtta 19-25-aastased teisest rahvusest noored ministeeriumitesse tööpraktikale, et see julgustaks neid hiljem avaliku sektori ametikohtadele kandideerima.

Analüüsis tuuakse välja, et avaliku teenistuse töötajaskonnast oli teisest rahvusest 10,8 protsenti. Kõige suurema osa teisest rahvusest teenistujatest moodustavad venelased, kuid esindatud on ka teised rahvused, nagu näiteks soomlased, ukrainlased, valgevenelased.

Valdkondlikult on teisest rahvusest teenistujaid kõige rohkem – 15,3 protsenti - siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja vanglad.

Teisest rahvusest juhte avalikus teenistuses napib

Avaliku teenistuse juhtide hulgas oli teisest rahvusest juhte 4,1 protsenti, kes moodustavad kogu avalikust teenistusest 0,4 protsenti. Tippspetsialistide seas on teisest rahvusest teenistujate osakaal 6,0 protsenti, kogu avalikust teenistusest moodustavad nad aga 1,2 protsenti.

Kõige suurema töötajaskonnaga grupis, keskastmespetsialistide seas on teisest rahvusest teenistujate osakaal 10,3 protsenti, kogu avalikust teenistusest moodustab see 3,8 protsenti. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks sellised ametikohad nagu vaneminspektor, juhtivspetsialist, konsultant, peaspetsialist jne.

Teisest rahvusest avalike teenistujate seas on kõige rohkem neid, kes töötasid riigitööl juba enne Eesti taasiseseisvumist. Üle 15-aastase staažiga teisest rahvusest teenistujate osakaal on 35,1 protsenti. Väiksema staažiga teenistujate seas on teisest rahvusest teenistujaid vähem võrreldes eestlaste osakaaluga eestlaste seas vastavas staažigrupis.

Analüüs koostati valitsuse tegevusprogrammi (punkt 11.19.) alusel, mis nägi ette analüüsi ja ettepanekuid senisest aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks ka muukeelsele elanikkonnale. Vastutavaks ministriks oli riigihalduse minister Jaak Aab, kes analüüsi ka heaks kiitis ja selle riigisekretärile, rahvastikuministrile ja kultuuriministrile edastas.